5 AASTAT EURO TULEKUST: hinnatõus ei sõltu raha nimetusest

Märt Käesel (vasakul) ja Aivar Sõrm

Märt Käesel (vasakul) ja Aivar Sõrm

Viis aastat pärast euro kehtima hakkamist võib mõnes kohas veel näha hinnasilte, kus hind märgitud ka Eesti kroonides. Selle üle, kas euro tõi hinnatõusu, võib täna vaid spekuleerida.

Eesti oma krooni väljavahetamine euro vastu viis aastat tagasi ei jätnud kedagi külmaks. Rahvas pelgas hinnatõusu, postkastidesse potsatasid kollaste nuppudega eurokalkulaatorid ning euromüntide hoidjad oli minev kaup.

Rahval oli kaks muret: esiteks tapetakse meie riigi üks sümbolitest ja teiseks tõusevad kõik hinnad. Võrdluseks toodi peamiselt Soome, kus pärast euro tulekut olla kõik kallimaks läinud.

Tegelikult on nii, et tarbijahinnaindeksi järgi on muutused 2015. ja 2010. aasta detsembri võrdluses kaubagrupiti üsna erinevad. Näiteks kütus on läinud 16,6 protsenti odavamaks ja suhkur on odavnenud 22,6 protsenti. Samas on leivatooted kallinenud 5,8 protsenti ning liha ja lihatooted 13,5 protsenti. Piima hind on jäänud peaaegu samaks.

Riiklikus meedias viie aasta võrdlusi kommenteerinud majanduseksperdid on seisukohal, et tegelikult on üsna võimatu kindlaks teha, kas euro tõstis hindu. Arvamine, et mis oleks juhtunud siis, kui eurot ei oleks tulnud, on kõik üks suur “oleks”. Seda ei tea keegi.

Mitu nimetajat

Nii mõneski kohas võib tänapäevalgi veel silmata hindu ka kroonides. Nii näiteks seisab Kuressaare bussijaamast pealinna sõiduks soetatud piletil, et see maksab pealt 250 krooni. Tõsi küll, see info on väiksemas kirjas. Kohustuslik kroonihinna märkimine lõppes 2011. aasta juunis.

Tarbijakaitseameti andmeil ei ole kroonihinna näitamine keelatud, kuid see ei tohi tekitada väärarusaama ning eurohind peab olema esikohal.

Kauplus-lao Ensert juhataja Märt Käesel tunnistab, et ka neil on väljas mõlemad hinnad. Käeseli sõnul on see nii jäänud lihtsalt seetõttu, et tarkvara pole muudetud.

Käesel arvab, et mõnel inimesel tekitavad kroonihinnad ehk tõesti stressi, kuid samas võrdlevat vanemad inimesed kroone ja eurosid siiani.

Tema kinnitusel on hinnad tõusnud. Põhjuseks ei ole aga euro, vaid hoopis näiteks aktsiisid, mida valitsus agaralt tõstab. See käib alkoholi ja tubaka kohta.

“Kaubandust üldisemalt ei mõjuta aga mitte niipalju see, mis nimega on raha, vaid tööhõive ja see, milline on suvine turismihooaega,” ütleb Käesel.

Hapu lugu

Viis aastat tagasi küsis Saarte Hääl oma traditsioonilises “Kõne Iffile” rubriigis, mida tema sellest euro tulekust ja kalkulaatoritest arvab. Ivo Linna ei olnud toona ülemäära positiivselt meelestatud: “Hoolimata poliitikute mesimagusatest naeratustest ja sulnistest häältest, mis aasta tagasi ütlesid, et, oh Eesti rahvas, ärge kartke, mingit hinnatõusu ei tule, et see on kõik üks suur pläma, oli siis juba näha, et see asi haiseb korralikult. Hinnad on ju tõusnud ja tõusevad veelgi. /…/ Mis puudutab aga seda eurokalkulaatorit, siis tsiteeriksin siin Indrek Tarandit, kes ütleb, et see on prügi. Ja see ongi täielik prügi. Mida ma peaksin sellega tegema hakkama? Ma ei ole selle asja mõttest aru saanud. See kalkulaator lopsas ka minu postkasti, ma võtsin ta mullipaberi seest välja ja vaatasin seda. Ta ütleb sulle euro kursi, aga kas me hakkame siis selle eurokalkulaatoriga poes käima ja meelde tuletama: et näete, nüüd maksab nii palju, aga aasta tagasi maksis palju vähem ja vene ajal maksis üldse veel vähem… See on absurdne.”

Kui nüüd taas teha kõne Iffile ja küsida, kuidas asi viis aastat hiljem tundub, vastab Linna, et kõike ta ei mäletagi. “See, kuram, polnud mul enam meeleski,” tunnistab ta eurokalkulaatori kohta. “Inimene harjub igasuguste asjadega ära. Euro tuli käiku ja sellega tuli harjuda. Olengi harjunud, kuigi ütlen jätkuvalt, et Eesti raha oli minu jaoks ilusam. Ta oli ikka osa sellest oma Eesti tundest.”

Ivo Linna tunnistab, et me elame muutuvas maailmas ja kui me koos Euroopa karjaga sama laulu ei laulaks, ehk läheks meil siis kehvemini.

“Eks euro on ka näidanud hindade muutumist ja kui alguses tundus üks eurosent kaalukam kui Eesti sent, siis praegu tundub raha väärtus olevat alla läinud. Esimesed paar aastat arvestasin täiesti automaatselt hindu kroonidesse ringi. Aga nüüd on see taandunud. Mis see korrutamine poes enam aitab. Hinnad muutuvad paratamatult, kandku raha mis nime tahes,” arvab ta.

Ivo Linnaga sarnast mõttekäiku, et hinnad muutuvad sõltumata raha nimetusest, evib ka Aivar Sõrm. Ta nimetab viis aastat tagasi liikunud jutte hindade tohutust kallinemisest euro tõttu linnalegendiks.

“Täna poelettide ees seistes peetakse kõrgete hindade peamiseks süüdlaseks emotsionaalsel pinnal miskipärast just rahaühikut ennast,” tõdeb ta.

Sõrm soovitab korraks ajas tahapoole vaadata ja nentida, et viimased 25 aastat olemegi elanud üle mõistuse kiire hinnatõusu tingimustes.

“Ainuüksi rubla käibeloleku viimase poolaastaga kallinesid kõik asjad üheksa korda. Krooni käibeloleku perioodil, 18,5 aasta vältel läks kõik ostetav kodanikele veel 15 korda kallimaks, oma raha selles süüdlaseks aga ei peetud,” toob ta näite, et kroonil oli emotsionaalselt hea taust. Mida ei saa öelda euro kohta.

Numbrid emotsioone ei tunnista ning näitavad linnalegendidele vastupidist seisu. “Euro on nüüdseks kasutuses olnud viis aastat ja selle perioodi summaarne hinnatõus jääb mitte enam kordadesse, vaid kuskile 14% kanti. Selles mõttes euro kasutuselevõtul hindadele mingi mõju kindlasti oli, kas just 0,3%, nagu väidavad poliitikud ja analüütikud, aga üldpildis ja ajaloolisel taustal siiski marginaalne,” selgitab Sõrm numbrite maailma.

Meist aastaid hiljem ja üsna hiljuti euroraha peale läinud Läti ja Leedu puhul on samuti näha, et euroga kaasnev hinnatõus jäi alla 1%.

“Hinnad ja palgad ei sõltu sellest, kuidas käibel olevat raha parajasti nimetatakse, vaid ilmas ja majanduselus toimuvatest muudest protsessidest,” ütleb Sõrm. Kui veel statistikasse kaevuda, siis nähtub ka, et tegelikult toimub väike elujärje paranemine kogu aeg.

“Mitte nii kiiresti, kui igatseksime, aga siiski,” tõdeb Sõrm ja lisab, et see ei takista kedagi poeleti ees nostalgitsemast aegadest, kus 1 sendi eest sai 10 muna ja 3 kopika eest liitri bensiini.

Aivar Sõrm ütleb, et ka tema ise tabab end vahel eurohinda kroonidesse rehkendamas. Isegi kui ta mõistusega peaks hinnauperpallidest aru saama.

“Tulemusena kaob sageli selle võrdluse najal valmidus rahakotirauad lahti teha kui nõiaväel – vanas rahas tunduvad kõik asjad roppkallid,” räägib Sõrm.

Raul Vinni, Mehis Tulk


Mis emotsioone tekitab 25-kroonise nägemine?

eha_maiEha-Mai Siplane

Krooni nägemine tekitab ikka häid emotsioone. Esiteks oli ta ilus, teiseks oli tal ostujõud suurem ja kolmandaks oli ta meie oma raha. Ma pole kunagi olnud euro pooldaja. Tundub, et elu läks ikka kallimaks küll. Kuigi kõik rääkisid, et ei lähe.

Nüüd ma enam hindu kroonidesse ei arvuta. Pole vaja tuju rikkuda. Samas tean tuttavaid, kes seda ikka veel teevad. Mina mõtlen, et eks see euroasi ükskord kolinal kokku kukub. Ehk saame siis ka krooni tagasi.

gerliGerli Pints

Krooni nägemine tekitab emotsiooni, et see raha võiks tagasi olla. Ikka oma raha, mitte mingi selline, mis kõigil on üks. Minu arust läks elu küll kallimaks, kui euro tuli.

 

 

bensuhinnad

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 431 korda, sh täna 1)