Mis siis Kuressaare turuhoonest ikkagi saab? (10)

Kuressaare südames asub üks maja, mille tulevik vajab otsustamist. Selle omanik on linn ning seega on kohane küsida linnakodanike arvamust ja nõu.

Turuhoone on meie linna üks vanemaid baroksete tunnustega kivihooneid. Hoone ehitusaeg pole täpselt teada, küll aga see, et 18.–19. sajandi vahetusel oli hoone linna vahtkonna käsutuses, millest tulenes nimetus “kadettide kool”.

1980-ndatel aastatel tehti hoone seni ainus suuremahuline renoveerimine ja sellest ajast on majas olnud kauplused. Nii on kirjas kultuurimälestiste riiklikus registris.

Lahendused ei kuku taevast

Linnavalitsuse hinnangul on praegu vajalike renoveerimistööde maksumus vähemalt 300 000 eurot. Enne renoveerimist (ja selleks raha leidmist) on aga vaja selgusele jõuda, milline on pikaajaline plaan selle majaga: kes seal mida tegema hakkab.

Lahendused ei kuku taevast, arutelule tuleb anda lähtepunkt ning seega pakun küsimusi ja mõne suuna, mida majaga seotult oleks loogiline arendada.

Eesmärk on, et turuhoone kui linna südames asuv hoone oleks avatud ja aktiivses kasutuses. Praegu on maja alumisel korrusel lihapood ja ülemisel lambakeskus, seega on hoone avatud, kuid kasutusaktiivsus saaks kindlasti suurem olla.

Kõigepealt tuleb küsida, kellele on seda maja vaja? Kes ja mis põhjusel tahaksid seal käia? Lapsed, noored, täiskasvanud eraldi või perena koos? Kohalikud või turistid? Kas emmas-kummas sihtrühmas on mõni vajadus täitmata või võimalus ammendamata?

Kindlasti tuleb kaaluda võimalusi, mida maja ise pakub. Kas uus funktsioon saaks tugineda maja ajaloole? Kas maja senist toimimist saaks edasi arendada ja laiendada? Kas turuhoone läheduses on midagi, mille toimimisele see kaasa aidata saaks? Mida on mujal maailmas tehtud ajalooliste hoonete algsete kasutusvaldkondade tänapäevaseks ümbermõtestamiseks? Kuidas kõige paremini rakendada asjaolu, et maja asub linna südames?

Muuseum-keskus – miks mitte?

Arendada saaks seda, mis majas juba olnud on ja praegu on, ning kujundada sellest Saaremaa kohaliku toidu ja käsitöö esinduskauplus koos kohviku ja töötubadega. Sellelaadne mõte on olnud MTÜ-l Saaremaa Turundusühing. Eelnimetatud funktsioonile oleks lähedane ka mahe- ja ökokauba müük.

Teistes Eesti linnades on loomemajad, mis moodsal kujul on inkubaatorid (nagu näiteks Tartus ja Tallinnas), ajaloolisel kujul gildi nime all tegutsevad käsitööliste töötoad ja poed (nagu näiteks Pärnus ja Viljandis). 17. sajandil oli Kuressaare krahvkond Rootsi kuninganna Kristina elatusmaa. Ehk oleks nüüd aeg, kus kuninganna võiks oma nime välja laenata, nii et Saaremaa käsitöölistel oleks Kristina gild?

Viimasel ajal on palju räägitud pereturismist ja sellest, et meil on vaja juurde aastaringset tegevust lastega peredele. Käesolev aasta on Eestis merekultuuri aasta, seega on kohane ka sellelaadsete suuremate algatuste tegemine.

Turuhoonesse võiks luua Saaremaa merekultuuri muuseum-keskuse, kus oleks ülevaade meie merekultuurist, st laevaehitusest, meresõidust, kalapüügitraditsioonidest (iseloomulikest kalaliikidest ja neist tehtavaist toitudest, kalatoodete tootjatest läbi ajaloo, kindlasti Saare Kaluri kolhoosist), lastele tegevust ja mänge jms. Kõrvalasuv uus kalapood sobib i-le täpiks.

Ülaltoodud ideede puhul saaks üks käimalükkajaist olla näiteks vastloodud MTÜ Visit Saaremaa, et taotleda raha ja projekti juhtida, sest turistid oleksid oluline sihtrühm nende kõigi puhul. Võimalusi on kindlasti veel.

Head linnakodanikud, mõelge kaasa ja kirjutage oma mõtted siia kommentaariumisse või saatke abilinna­pea Mart Mäekeri e-meilile mart.maeker@kuressaare.ee.

Merit Karise, Kuressaare linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 348 korda, sh täna 1)