Kangastelgedel saab vana asi uue elu

VANA ASJA UUEKS LOOMA: Marje Reimani hobi on käsitöö. Kaltsuvaipade kudumine on üks osa sellest. TAMBET ALLIK

VANA ASJA UUEKS LOOMA: Marje Reimani hobi on käsitöö. Kaltsuvaipade kudumine on üks osa sellest.
TAMBET ALLIK

Kaltsuvaipu kuduv Marje Reiman (78) Leisist on elupõline maainimene. “Maalastele polnud ükski töö võõras. Talvel andis ema sukavardad kätte ja õpetas kuduma, tüdrukud said näputöö juba enne kooliminekut selgeks,” teab elutöö zootehnikuna teinud Marje Reiman.

Alles nüüd, pensionipõlves, saab elupõline loomakasvataja oma hobidega priipärast tegeleda. Kuigi Marje leidis ka omaaegses kuulsas Vinni näidismajandis töötades aega huvialade jaoks, nimetab ta Saaremaale tagasitulekut õigeks sammuks. Siin on võimalik kodus segamatult lastele ja lastelastele sooje sokke kududa, omaealiste naistega kord nädalas käsitööringis midagi teha ja jutulõnga veeretada.

Käsitöömeistriks Marje ennast ei pea, ütleb, et temast on palju paremaid soki- ja vaibakudujaid, heegeldajaid ja tikkijaid. Olgu sellega, kuidas on, aga tähtis seegi, et vanemad inimesed ei jää koju, käed rüpes, istuma.

Pärast Leisi keskkooli lõpetamist Eesti põllumajanduse akadeemiasse – maaülikool kandis tollal sellist nime – zootehnikuks õppima läinud saarlane jäi Tartus nii kaastudengitele kui ka õppejõududele silma usina õppuri ja mitmekülgsete huvidega neiuna.

Näputöö hakkas köitma

Kuuekümnendate aastate lõpus hakati väikemajandeid ühendama. 1975. aastal sai kangest saare naisest Vinni näidismajandi zootehnik. Kaheksa osakonnaga suurmajandis töötas Marje 1995. aastani.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 488 korda, sh täna 1)