Šokk 30-dollarisest naftast (2)

NAFTA

Musta kulla hinna langus maailmaturul on majandusringkondades ärevust tekitanud. Samas õõnestab see naftat eksportivate riikide sisepoliitikat ja võib nii mõneski kohas kaasa tuua valitsuse vahetuse.

Tundub, et hinnalangus pole veel lõppenud. Nädal tagasi langes Brenti toornafta (see on maailma naftaturu peamine hinnaindikaator) allapoole 30 dollarit barreli eest. Nii madalat hinda pole olnud 2004. aastast saadik. Alanud aasta esimese kahekümne päeva jooksul on naftahind alanenud enam kui 20 protsenti. Kui võtta aga aluseks tippaeg, see on 2014. aasta suvi, mil naftabarrel maksis 115 dollarit, siis on musta kulla hind langenud ligi 75 protsenti.

Selle nädala alguses naasis pärast sanktsioonide kaotamist naftaturule Iraan, mis muutis olukorra veelgi pingelisemaks. Ehkki eksperdid väitsid, et Iraani tagasitulekut oli naftahinna kujundamisel juba varem arvesse võetud, langes maailma ühe suurema naftatootja Saudi Araabia börs sellest hoolimata nädala alguses viie protsendi võrra, mis tõmbas langusesse kõik selle regiooni börsid.

Langus ka mujal

Pariisi päevaleht Le Figaro kirjutab, et naftahinna langus on ärevust tekitanud kõikjal finantsturgudel. Nii näiteks on Eurostoxx (see on eurotsooni börsiindeks) 1. jaanuari seisuga võrreldes kaotanud 10 protsenti, Prantsuse börsiindeks CAC 9 protsenti ja Ameerika Dow Jones 8 protsenti. Varem oleksid investorid võtnud naftahinna langust kui maailmamajanduse stiimulit. Praegu tundub neile aga, et naftahinna langus annab tunnistust Hiina ja teiste arengumaade majanduskasvu aeglustumisest.

Mis puutub aga maailma tähtsamatesse toornaftat eksportivatesse riikidesse – näiteks Saudi Araabia, Venetsueela, Alžeeria, Venemaa ja veel mõned –, siis nende vaatevinklist on praegune olukord väga tõsine. Ootamatu ja ulatuselt enneolematu naftakriis on viimase poole aasta jooksul pea neljakordselt vähendanud naftaekspordist sõltuvate riikide sissetulekuid. Valitsused, mis rajasid oma edu ja õitsengu (sageli ka sõjalise võimsuse ja siseriikliku stabiilsuse) just naftale, on nüüd sunnitud kokkuhoidlikumalt elama ja kärpeid tegema või peavad käiku laskma oma reservid – valuuta tagavarad. Seda loomulikult juhul, kui nad headel aegadel piisavalt targad olid ja endale tagavara soetasid.

Jaanuari keskel tuli Wall Streeti juhtiv investeerimispank Morgan Stanley välja prognoosiga, mille kohaselt võib naftahind juba lähiajal kukkuda 20 dollarile barreli eest. Londoni Standard Chartered panga analüütikud ei välistanud aga isegi taset 10 dollarit barreli eest. Nii madal oli naftahind viimati aastal 1999. Tõsi, suurem osa majandusteadlasi, tehes prognoose 2016. aastaks, rääkis tasemest 40 kuni 50 dollarit barreli eest.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 400 korda, sh täna 1)