Kas jääbki jälle venima… (7)

Saaremaa omavalitsused on Kuressaare linnavalitsuse algatusel juba üle aasta pidanud ühinemisläbirääkimisi (loe: otsinud ühisosa) eesmärgiga moodustada Saare maakonna piires üks omavalitsus.

Läinud aasta lõpus sai Kuressaare algatatud ja maavalitsuse vedamisel peetud arutelude tulemusel valmis maakonna ühinemislepingu projekt, millele omavalitsused pidid möödunud aasta lõpuks esitama täiendavad ettepanekud. Mitmed omavalitsused tegidki ühinemislepingusse oma ettepanekud, kuid kahjuks ei ole protsessi algatanud Kuressaare linnalt tänase päevani midagi tulnud. Pigem võib ajakirjandusest lugeda, et Kuressaare ei ole oma ühinemissoovis Saaremaa teiste omavalitsustega enam sugugi kindel.

Kuud jooksevad ja suvel, omavalitsustes puhkuste perioodil on olulisi otsuseid valdade üleselt võimatu teha. Algne ajagraafik nägi ette, et Kuressaare kui teema tõstataja teeb juba möödunud aasta novembris kõigile valdadele korrektse ühinemisettepaneku. Ikka selleks, et vallad saaksid seejärel anda konkreetse vastuse, kas soovitakse ühineda või mitte, et läbirääkimiste laua taga tegeldaks tulevikule mõtlemise, mitte mineviku taganutmisega. Praegune venitamine, arvestades riigi veetava haldusreformi tähtaegadega, on muutmas kogu protsessi juhitamatuks ja suhteliselt masendavaks.

Soov säilitada praegune olukord

Oma ettepanekud ühinemislepingusse tegi ka Lääne-Saare vald, kuid kahjuks ei leidnud meie jaoks olulised ja põhjendatud ettepanekud väikeste valdade juhtide vastupanu tõttu toetust, need hääletati maha. Eelkõige puudutab see osavaldade ja valimisringkondade arvu.

Me ei pea õigeks luua iga praeguse valla piires osavalda. Praegused vallad on erineva suuruse ja erineva võimekusega.

Arvestades, et uue valla kesksesse juhtimisse läheb suurem osa eelarvest (haridus, sotsiaal, planeerimine, investeeringud), siis ei ole mõistlik tekitada arusaamatut vahemoodustist osavalla näol. Soov, et piirkonna ametnik alluks ühelt pool osavalla vanemale ja teiselt poolt valdkondlikule juhtimisele, on segadust ja “müra” tekitav lähenemine.

Meie selge arvamus on: selleks, et ühinemisega kaasneks kvaliteedi tõus valla juhtimises, peame piirkondlikust lähenemisest liikuma valdkondliku lähenemise poole.

Tänapäeval vajab iga väiksemgi valdkond spetsialiseerumist ning väikese osavalla vanemalt on ilmselgelt ülekohtune oodata superteadmistega ametnikku, kes valdab kommunaalmajandust, planeerimist, keskkonnatemaatikat, sotsiaalsüsteemi, juriidilisi nüansse jne. Superinimeste aeg on möödas ning soov taasluua nn külanõukogusid, millel ei ole praktiliselt mingeid õigusi ega vahendeid, on arusaamatu.

Loomulikult võib siin olla tegemist teatud sooviga säilitada endale oluline staatus. Kuid kas me ikka peaksime seda teed minema, et maksta kinni piirkonna tulevasi ametnikke, kellele jääb kohustus pidada kõnesid ja kehitada õlgu, kui lahendamist vajab mõni sügavamaid valdkondlikke teadmisi eeldav probleem. Osavaldade loomine praeguste omavalitsuste piirides on selgitatav vaid sooviga säilitada riikliku ühinemiskohustuse tingimustes tänane olukord.

Osavallad on õigustatud vaid juhul, kui sellega kaasneb ka spetsialistide aparaat, kes suudavad iseseisvalt vastu võtta otsuseid ja neid ka ellu viia. Osavaldadest rääkides on meie nägemus kompromissina seetõttu maksimaalselt kaks kuni kolm osavalda: Ida-Saare ja Lääne-Saare, äärmisel juhul ka Kuressaare osavald. Meie nägemus on siiski 1 Saaremaa = 1 omavalitsus, osavaldadeta.

Vaheetapp: suurem Lääne-Saare vald

Et Saaremaal tekiks üks ühtne vald, peame õigeks minna ühe valmimisringkonnaga valimiste teed. Valimistel kandideerivad nimekirjad peavad suutma moodustada meeskonnad, kes katavad kõiki piirkondi ja samas suudavad edaspidi mõelda Saaremaa kui terviku peale. See tagab ka piirkonnale esindatuse, sest valimistel saavutab edu nimekiri, mis on laiapõhjaline ja lähtub kõigi piirkondade esindatusest.

Lisaks ei poolda me ühinemislepingus selle punkti sätestamist, et oluliste otsuste vastuvõtmiseks on vaja ¾ volikogu häältest. See seob tulevase volikogu ja vallavalitsuse käsist-jalust ning külmutab vajalikud reformid ja ümberkorraldused vähemalt neljaks aastaks, kui mitte kauemaks.

Lääne-Saare vald peab tõsiselt kaaluma, kas on mõtet liituda moodustisega, mille juhtimisstruktuur on väga segane, külmutab kõikvõimalikud arengud ega anna pikemas perspektiivis oodatud efekti. Kui me ei suuda jõuda ühisele arusaamale korraga, siis tuleb seda teha mitmes etapis.

Seetõttu teeb Lääne-Saare vallavalitsus volikogule ettepaneku asuda konsultatsioone pidama lähimate naabritega, nagu Pihtla, Salme ja Torgu vald, ning miks mitte ka Kuressaare linnaga, et moodustada vaheetapina suurem Lääne-Saare vald.

See piirkond on oma loogika – inimeste elu- ja töökohad – poolest üks toimepiirkond. Siin on lootust saada kiirem ja parem tulemus tulevikku vaatava suurema omavalitsuse loomiseks.

Andres Tinno, Lääne-Saare vallavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 442 korda, sh täna 1)