Lümanda kool tähistas 120. sünnipäeva (4)

VÄIKESED LEKTORID: 1. klassi õpilased Elis Ignatovitš, Teele Tarkmees, Tuuli Tarkmees, Tuulika Väli ja Sander Kallas esinevad ettekandega “Meie koolimaja arvudes”. JANNO TUULIK

VÄIKESED LEKTORID: 1. klassi õpilased Elis Ignatovitš, Teele Tarkmees, Tuuli Tarkmees, Tuulika Väli ja Sander Kallas esinevad ettekandega “Meie koolimaja arvudes”.
JANNO TUULIK

Lümanda põhikoolis tähistati eile sünnipäeva kooli ajaloo teemalise õpilaskonverentsiga.

1980. aastast Lümanda koolis õpetajana töötanud Urve Vakker ütles Saarte Häälele, et õpilaskonverents kujunes väga emotsionaalseks ja toredaks ürituseks. Kõik klassid olid ette valmistanud ühe teema, mis oli seotud kooli ajalooga. Näiteks räägiti kooli algusaastatest ja ka koolielust erinevatel kümnenditel vanavanemate mälestuste kaudu. “Meil on üks laps, kes on siin koolis juba viies põlv,” märkis Vakker. Ta lisas, et neid, kes on Lümanda koolis kolmandat või neljandat põlve järjest, on päris palju.

Veel keskendusid ettekanded sellele, kuhu Lümanda põhikooli lõpetanud on viimase kümne-viieteist aasta jooksul edasi õppima läinud. “Ja siis tutvustati ka nimekaid vilistlasi, neid meil jagub,” rääkis Vakker.

Piduliku päeva puhul lauldi esimest korda ka Lümanda kooli hümni. Viisi autor on muusikaõpetaja Karin Pulk. Sõnad seadsid ritta õppealajuhataja Kairit Kiisla, direktor Liia Raun ja huvijuht Reet Laht. “See oli nagu sünnipäevakingitus,” sõnas Vakker.

Kooli ajaloost rääkides tuleb öelda, et Lümanda koolimaja ise õnnistati sisse 7. jaanuaril 1898. aastal. Siiski, juba aastatel 1896–1897 töötas Viidu külas Kuusiku talus ministeeriumikool, mida peetakse Lümanda kooli eelkäijaks. Põhikooli kodulehel seisab, et koolimaja ehitamise initsiaator oli Lümanda vallavanem Jüri Ratas, kellele maja ehitamine palju ebameeldivusi ja vaenlasi tõi. Urve Vakker selgitas, et toona pidid ümbruskonnas elavad talupojad andma oma panuse koolimaja ehitamisse, mis paksu verd tekitas. Eelkõige polnud ettevõtmisega päri kaugemate külade rahvas, selgitas Vakker. Sellest hoolimata sai koolimaja valmis.

Esimene suurem kapitaalremont toimus 1960. aastatel. Seejärel värskendati koolimaja 1980. aastate lõpus. Põhjaliku uuenduskuuri läbis koolimaja aga 2002. aastal. Ruumid said nüüdisaegse sisekujunduse, vahetati välja elektripaigaldis ja koolimajale ehitati iseseisev keskküttesüsteem. Sisearhitekt Vello Liiv tegi Vakkeri sõnul väga head tööd.

Peaaegu viisteist aastat hiljem näeb koolimaja endiselt eeskujulik välja. “Need, kes koolis külas käivad, küsivad, et kas siin ikka õppetöö ka toimub – nii korralik on koolimaja seestpoolt,” rääkis Vakker koolimajas ringkäiku tegevate külaliste imestamisest.

Sel õppeaastal sai Lümanda põhikool ka kaks uut õpetajat – klassiõpetaja Kristina Tiitsoni ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Liigi. Urve Vakkeri sõnul on nad hästi sisse elanud. “Ei pane tähelegi, et uued inimesed, oleme juba nii harjunud,” märkis ta.

Lümanda põhikoolis õpib 70 õpilast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 653 korda, sh täna 1)