Noorsootöö tegijaile jagus tunnustust (3)

AASTA OMAVALITSUS: Kõige noortesõbralikuma omavalitsuse Muhu vallavanemat Raido Liitmäed (paremal) õnnitlevad maavalitsuse noorsoonõunik Anneli Meisterson ja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters. RAUL VINNI

AASTA OMAVALITSUS: Kõige noortesõbralikuma omavalitsuse Muhu vallavanemat Raido Liitmäed (paremal) õnnitlevad maavalitsuse noorsoonõunik Anneli Meisterson ja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters.
RAUL VINNI

Saare maakonna noorsootöös möödunud aastal silma paistnud tegude ja tegijate tiitlitest koguni kaks läks Muhusse.

Eilsel pidulikul koosviibimisel Saare maavalitsuses kuulutati aasta sündmuseks noorsootöös Muhu noortekeskuse uute ruumide valmimine. On ju tänu sellele oluliselt paranenud Muhu noorte vaba aja veetmise ja huvitegevuse võimalused. Nii on noorte kasutada ajakohane multimeedia heli- ja videostuudio.

Auhinda – aknakujulist meenet – olid tulnud vastu võtma Muhu noortekeskuse juhataja Arnek Grubnik ja vallavanem Raido Liitmäe.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks noorsootöö seisukohast vaadatuna nimetati aga Muhu vald. “Noorsootöö tegemise vajadusest on selles omavalitsuses juba ammu aru saadud ja noorsootöö jaoks leitakse ka raha,” tõdes tunnustusesaajaid tutvustanud Maksim Hrustaljov, Saaremaa noortekogu liige.

“Eks iga kogukond ja omavalitsus ela hästi siis, kui on mõeldud kõigile – vanuritele, keskealistele, noortele, lastele,” ütles Muhu vallavanem Raido Liitmäe. “Muhu vallal on viimasel ajal hästi läinud – saime oma hooldekodu valmis ja kord oli noorte käes.

Noortekeskusele uute ruumide ehitamine oli meie valla, meie kogukonna võlg noorte ees. On ju meie noortekeskus 2006. aastast väga edukalt toiminud, see on hästi juhitud ja seal on toredad aktiivsed noored.”

Tiitli “Aasta noorsootöötaja koolis” pälvis Kuressaare Vanalinna kooli huvijuht Piret Seema, kes on ka MTÜ Saaremaa Huvijuhid esimees ja Kuressaare noorte huvikeskuse hoolekogu liige.

“Noored ongi need, kes on mind selle tunnustuseni aidanud ja nii kaua ka koolis hoidnud,” märkis Seema ise. “Meil Vanalinna koolis on väga toredad õpetajad. Samuti tänan kõiki Saaremaa koolide huvijuhte, kes on minuga koos seda MTÜ-asja ajanud. Ma ei tee seda tööd ju üksi, meil on tore meeskond.”

Aasta vabatahtlikuks noorsootöötajaks kuulutati Marten Riisenberg Ruhnust, kes on 2010. aastast korraldanud mitmesuguseid noorteüritusi, välilaagreid ja matku. Marten ise, tõsi küll, eilsest koosviibimisest maavalitsuses osa ei saanud.

Aasta noortekeskuse töötajana hõigati välja Sille Lapp, kes töötab Valjala avatud noortekeskuses 2014. aastast ning tänu kellele on noorsootöö vallas saanud uue hoo.

Sille Lapi puhul tõsteti esile, et oma tegevuses lähtub ta kohalikust eripärast. Näiteks on tema eestvedamisel saanud traditsiooniks kalapüügivõistlus Lõve Lust. Saadud tunnustus võttis selle saaja esialgu lausa sõnatuks. Oodatud kõne asemel suutis Sille Lapp pisarsilmi vaid tänada ja kutsuda: “Tulge siis kõik kala püüdma!”

Autasud andsid tunnustatuile üle noorte head eeskujud erinevatest valdadest ja noortekogudest: Sander Tulk, Grete Milpak, Stella Stepanov, Ivar Äkke ja Henrika Trave.

Kolmapäeval tunnustati Tallinnas Kultuurikatlas Eesti väljapaistvamaid tegijaid noorsootöös.

Üle-eestilisel noorsootöö tegijate tunnustamisel jõudis Saare maakonnast omavalitsuste kategoorias nominentide hulka Muhu vald, tiitli “Aasta noorsootöötaja koolis” nominent oli aga Salme kooli huvijuht Mariliis Lazarev.


Käsiraamat noorsootöö tegijaile

Eile esitleti maavalitsuses ka käsiraamatut “Saare maakonna noorsootöö arengustrateegia 2015–2020”, mis sisaldab kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas. Maavalitsuse noorsoonõuniku Anneli Meistersoni hinnangul oli selle arengudokumendi koostamine mullu olulisemaid ettevõtmisi. “See käsiraamat annab suuna, mille poole püüelda,” ütles Meisterson. “On ju üldteada, et meie maakonnas noorte arv väheneb. Teeme siis vähemalt neid asju, mis noori mõjutavad või puudutavad.”

Käsiraamatus on sõnastatud ka Saaremaa noorsootöö üldeesmärk: “Noortel on Saaremaal hea!”

Dokumendi jaoks loodi küsimustik noorsootööga otseselt tegelevate inimeste, lapsevanemate ja 7–26-aastaste noorte mõtete, väljakutsete ja vajaduste selgitamiseks. Strateegias kajastuvad ka nende vastused.

“On näha, et Saaremaa noor hoolib Saaremaast, hindab väga Saaremaad ja tahaks siia tagasi tulla,” tõdes strateegiaprotsesse nõustanud ja dokumendi koostanud ekspert Kati Orav. “Saarlus on väärtus.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 732 korda, sh täna 1)