Kuidas oma riik Saaremaale jõudis

MÜRTSUB TRUMM: Alates 1920. aastast tähistati vabariigi sünnipäeva Kuressaares pidulike paraadidega. EESTI FILMIARHIIV

MÜRTSUB TRUMM: Alates 1920. aastast tähistati vabariigi sünnipäeva Kuressaares pidulike paraadidega.
EESTI FILMIARHIIV

Omariiklus jõudis Saaremaale läbi raskuste ja aegade jooksul kogunenud vimma, mis tõi kaasa nii kannatusi, kahtlusi kui ka verevalamist.

Eestlaste iseolemise tahe on küllap sama vana kui meie rahvas. See ei kustunud ka erinevate võõrvõimude käsu ja ikke all elades. 19. sajandi kuuekümnendatel aastatel tekkinud rahvuslik liikumine muutis selle tahte selgepiirilisemaks omariikluse aateks, mis sai tegelikkuseks Esimese maailmasõja keerises.

Saaremaa saatusele panid pitseri Vene tsaaririigi lagunemine 1917. aasta veebruaris alanud revolutsiooni käigus ning Saksamaa soov Venemaa ilmasõjast separaatrahuga välja lülitada. Selleks korraldasid sakslased pealetungi Lätis ja Lääne-Eestis, mille tulemusena Saaremaa langes oktoobris 1917 enam kui aastaks Saksa okupatsiooni alla.

Saksa raudne rusikas

Sõjaväeline valitsus saartel oli ränk. Sakslaste maabumise ja Vene sõjajõudude alistamisega kaasnes vallutajate omavoli kohaliku rahva suhtes. Hilisem maakonnavalitsuse esimees Timotheus Grünthal meenutas, et sakslased tulid “kui näljased hundid, nad röövisid ja võtsid kõik, mis vähegi võimalik”.

Mitmed maakonna juhtivad tegelased (Mihkel Neps, Feodor Kanaval, Karl Ojassoo jt) viidi Lätti vangilaagrisse. Saari valitsesid kubernerid käskude, korralduste ja määrustega, mille hulka siinne elanikkond polnud enne näinud. Lõpp tehti omavalitsuse algetele, tsiviilkohtud pandi kinni, saarlastel keelati ulgtööl käimine.

Pedagoog Mihkel Kommel kirjutas oma mälestustes: “Viirastusliselt õudne oli see 13 kuud kestev okupatsioon. Elasime igaüks iseeneses, isegi ennast kartes, teistest rääkimata. Nägime neid hallisid, mõistmata inimesi, kes tulid ja meie üle, meie omal maal peremeest mängisid.”

Saksa okupatsiooni raudse eesriide taha suletud Saaremaale ei jõudnud Mandri-Eestis toimuvast praktiliselt mitte midagi. Vähesed said teada, et 1917. aasta 28. novembril oli Eesti Maanõukogu kuulutanud end Eestimaa ainsamaks kõrgema võimu kandjaks ja et 24. veebruaril 1918 oli välja kuulutatud riiklik iseseisvus.

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 026 korda, sh täna 1)