Autotehnikuks õppivad neiud murravad müüte (5)

VÄLJAKUTSETEKS VALMIS: Anne-Mai Alas, Kairi Rakaselg ja Chrislin Sepp juba ootavad, millal saaks autode kallal nokitsema asuda. RAUL VINNI

VÄLJAKUTSETEKS VALMIS: Anne-Mai Alas, Kairi Rakaselg ja Chrislin Sepp juba ootavad, millal saaks autode kallal nokitsema asuda.
RAUL VINNI

Kuressaare ametikoolis õpib sõiduautotehnikuks kolm hakkamist täis ja asjalikku neidu, kel soov tulevikus ehk oma remonditöökodagi püsti panna.

17-aastane Chrislin Sepp, kes ka viimasel Saaremaa rallil võistlejate rivis oli, ütles, et autoremondist tal enne õppima asumist erilisi teadmisi ei olnud. Küll on aga rallihuvi tema erialavalikuga tihedalt seotud. Veel kaalus suvel Tallinna kunstigümnaasiumis 9. klassi lõpetanud Sepp kokaametit või mõnd disainiga seonduvat eriala. Oma lõpliku valikuga on ta aga siiani siiski rahul.

“Ainult praktikat võiks rohkem olla,” märkis Sepp, viidates, et seni on peamiselt piirdutud klassiruumis teooria õppimisega.

Anne-Mai Alas läks pärast Kihelkonna kooli lõpetamist gümnaasiumi, kuid leidis siis, et kutseharidus sobiks talle siiski paremini. FC Kuressaare naiskonnas palliva Alase trennikaaslased olid esialgu tema erialavaliku üle päris üllatunud. Tema enda jaoks oli see aga loogiline valik. “Mul vend tegeleb ka autodega,” selgitas Alas ja lisas, et tal on kodus paar mootorratast, mille vastu on ta alati huvi tundnud. Enne ametikooli astumist kaalus Alas ka infotehnoloogia õppimist.

Lümanda põhikooli vilistlane Kairi Rakaselg kinnitas aga, et tema pole teisi variante õieti kaalunudki. Ta tõdes, et kohati on valitud eriala ka veidi raske, kui ta üritab luua seoseid varem kuuldu ja koolis õpetatu vahel. Midagi üle jõu käivat aga ei ole ja kursuse ühtne vaim aitab õpingutele igati kaasa. Rakaselg soovib oma sõnul murda müüti, et naised ei suuda autosid parandata. “Tahan näidata, et see ei ole ainult teoorias, vaid ka praktikas võimalik,” ütles ta.

Autotehnika õppesuuna juhtõpetaja Margus Kivi arvas, et kohati on tüdrukud poistest vaat et asjalikumadki. Ta märkis, et sel erialal võib muidugi ka ette tulla, et läheb rohkem jõudu vaja, kui midagi on tarvis näiteks robustselt lahti keerata. Samas töötatakse koolis meeskonnana ja vähemalt seal sellega probleemi ei ole.

“Paar aastat tagasi lõpetas ka üks neiu ametikooli (autotehniku erialal – toim). Kui sai tema hakkama, siis miks ei peaks nemad hakkama saama,” viitas Margus Kivi Elisabeth Ellinor Sulkovskile, kes alustas ametikoolis õpinguid 2009. aastal.

Samuti tõi Kivi välja, et autoteenindustes ja töökodades on mitmeid erinevaid ameteid, näiteks hooldusnõunikud. “Nemad ei pruugi ju n-ö musta töö tegijateks tulevikus saada,” märkis ta.

Tüdrukute soov rohkem praktikat saada täitub aga lähemate kuude jooksul. Aprillist minnakse ka ettevõtetesse tutvumispraktikale, lisas Margus Kivi.

Sõiduautotehnikute esimesel kursusel alustas 16 õpilast, kellest praeguseks on järel 12. Õpingud kestavad varasema kolme ja poole aasta asemel uue õppekava järgi kolm aastat. Enne lõputunnistuse saamist tuleb kõigil edukalt läbida mitmeosaline kutseeksam.

Kivi toonitas, et ametikoolist saadud tunnistus ei ole kindlasti veel haridustee lõpp. “Täpselt samamoodi saab minna kõrgkooli edasi õppima nagu gümnaasium lõpetamise järel. On küll ehk keerulisem, aga see-eest ollakse erialaselt pädevad,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 302 korda, sh täna 1)