Lümanda kool 120 – põlvkondade kool

Küünalde süütamine sünnipäevatordil. Esiplaanil 9. klassi õpilased. 2 X JANNO TUULIK

Küünalde süütamine sünnipäevatordil. Esiplaanil 9. klassi õpilased.
JANNO TUULIK

27. jaanuaril toimus Lümanda põhikoolis õppetöö pidulikus ja samas väga töises õhkkonnas. Kooli 120. aastapäeva tähistati õpilaste ajalookonverentsiga, kuulasime ära 10 erisisulist ettekannet.

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,” alustas direktor Liia Raun koolipere õnnitlemise ja avasõnadega. “Lümanda kool sai alguse Viidu külas Kuusiku talus, kus õppetöö algas 1896. aastal,” jätkas kooli 19. direktor ja õpetaja ning kooli vilistlane ajaloo meenutamisega. “120 aastat on pikk aeg, meie koolis on õppinud ligi 2000 õpilast ja õpetanud 150 õpetajat, kellest on pikima staažiga- 44 aastat- praegugi koolis töötav õpetaja Külli Lindau. Kõige pikemat aega on kooli juhtinud direktor Hermilde Part – 21 aastat. On peresid, kus sama kooliteed on käinud 4–5 põlvkonda, nii et oleme tõepoolest põlvkondade kool,” tõdes praegune koolijuht.

“Täna on aga see päev, kus kõik õpilased saavad esitleda oma kooli kohta tehtud uurimistöid. Pärast seda toimub väike tervituskontsert ja päeva kulminatsiooniks kujuneb oma kooli laulu esmaettekanne. Päev lõpeb ühise piduliku lõunasöögi ja koos meisterdatud küpsisetordi söömisega,” tutvustas päevakava huvijuht Reet Laht. “Ja pärast lõunat jõuame ka õppetunde pidada, kindlasti vaadake ka näituseks seatud pildialbumeid. Need pakuvad toredat äratundmisrõõmu,” rõhutas ta.

Õpilaskonverents kodukoolist – Lümanda kui põlvkondade kool

Õpilased hakkasid oma ettekandeid ette valmistama juba II veerandi alguses. Nüüd olid kõik klassid oma uurimistööd lõpetanud ja nende ettekandmiseks hoolega valmistunud. Alustas 8. klass, kes keskendus ettekandes Lümanda ministeeriumikooli algusaastatele. Siis õpiti palju vene keeles ja õppekavas oli 13 õppeainet, eksameid tuli teha kuus-seitse. Õppetöö kestis viis aastat, kuigi kool oli 2-klassiline. Oli internaat, kus elamiseks oli õpilastel kodust toodud oma voodi, kast asjade jaoks ja söögikraam. Kooli ööelu juurde käisid ka padjasõjad ja muud hullamised. Õpetaja Kukele tehtud kukekiremine ei lõppenudki nurgas seismisega, vaid ilusat kikerikiid tuli uuesti ette kanda. Tollal tohtisid koolimaja esiust kasutada vaid kooli direktor ja inspektorid, viimaseid kartsid nii õpetajad kui ka õpilased. Pärast Esimest maailmasõda oli kool heas korras ja üks suuremaid maakoole Saaremaal.

Seitsmendikud keskendusid järgmistele perioodidele kümnendite kaupa: tulid koolivormid, uued õppeained (60-ndatest aastatest alates üle 20), uued õpetajad ja kooli nimetused. Õpilased tutvustasid küsitluse tulemusi, kus vastajad olid välja toonud oma kooliaja mälestusi, õpetajaid, naljakaid seiku ja muid meenutusi.

Kolmas klass, kellest üllatavalt paljudel on vanemad ja vanavanemad meie kooli vilistlased, kandis ette põnevaid mälestuskilde nende kooliajast. Laupäevane koolipäev, puudevedamine ahjude ette, lumesõjad, tööd kooliaias, onnide ehitamised – need olid vaid mõned seigad kogutud meenutustest. Palju tuli jalgsi koolis käia ja talviti oli lumi nii sügav, et “kõrvad jätsid jäljed lumehangede peale”. Mõni laps sai karistuse juba enne tunde kätte, tal tuli oma kooliasjad kodust ära tuua, mis sest, et “matkata” tuli 10 km kaugusele Karalasse. “Kui sul lauatennise reketit polnud, siis sa polnud nagu mitte keegi,” meenutati emade-isade koolipõlve sporditegemisi.

Viies klass oli uurinud väga põhjalikult praegust kooliperet. Õpetaja Tiio Penu on teise põlve õpetaja, sest tema isa Manivald Jõgi andis kehalise kasvatuse ja füüsikatunde, juhtis kooli spordielu 27 aastat (1953–1980).

Viiendikud tõestasid arvude keeles, et oleme tõeline põlvkondade kool. Meie 71 õpilase hulgas on praegu koolis üks õpilane 5. põlvest ja üheksa õpilast 4. põlvest. Esimest põlve on meie kooli õpilast 15 last. 8 lapsel on nii ema kui ka isa olnud meie kooli õpilased. 15 õpilasel on ema-isa mujal koolis käinud, aga vanaema-vanaisa on meie kooli vilistlased.

Nende arvude tõestuseks tõid üheksandikud välja oma järjepidevuse, sest neil oli nimetada esivanemaid, kes olid lõputunnistuse saanud 1914. aastal, ja õdesid-vendi, kes lõpetasid 2014. aastal. Esivanemate hulgas oli nii August Mälgu klassikaaslasi kui ka tema õpilasi.

Teine ja esimene klass olid uurinud koolimaja. Kuigi kool on väliselt olnud 120 aasta jooksul sama, siis klasside paigutus ja otstarve on ajas päris palju muutunud. Köök, internaaditoad, garderoobid, õpetaja ja direktori eluruumid, pioneeride tuba – kõik on mahtunud koolihoone seinte vahele. Koolimaja koridoris sai isegi liivakasti kaugust hüpata, vahel harva ka õpetajate trepist üles joosta. Väiksesse saali mahtus koolipere erinevate ürituste ajal, oli see siis kooli lõpetamine, aktused, pioneerikoondused või hoopis kehalise kasvatuse tunnid. Vanemad olid meenutanud, millised raskused ootasid ees päris suurtes spordisaalides võisteldes. Esimene klass oli aga koolimaja kohta väga erinevaid arvusid kirja pannud, lugedes kokku aknad (59) ja korstnad (11), trepiastmed (2x 28), stendid, kooli ruumid ning diivanidki.

Krihvlist-tahvlist tindipoti ja arvutini, õppevahenditest oma vanemate ja vanavanemate aegadel andis ülevaate neljas klass. Muidugi on arvutid tänapäeva õpilaste möödapääsmatu õppevahend, kuid aastaid tagasi said tähed-numbrid selgeks just krihvlit-tahvlit või arvelauda kasutades. Kui tänapäeva koolijütsid saavad lugemise selgeks väga erinevatest aabitsatest, siis varasematest aastatest on rohkem tuntud ainult neli erinevat esimest lugemisraamatut.

Kuuendikud võtsid vaatluse alla põneva küsimuse: kuhu edasi? Põhikool on ju üks esimesi koolietappe ja õppimine kodust kaugemal seisab alles ees. Viimase kümne aasta andmed näitavad, et kõige populaarsemaks kooliks on meie õpilaste hulgas osutunud Saaremaa ühisgümnaasium. 93-st õpilasest valis selle järgmiseks kooliks 36, Kuressaare gümnaasiumi valis 27, ametikoolis jätkas õpinguid 19 ja mujal koolides 11 õpilast. Vaid üks lõpetaja on pärast põhikooli lõpetamist kohe tööle läinud.

Pika ettekannete rea lõpetasid üheksandikud, tutvustades kooliperele väikest valikut meie tuntumatest vilistlastest: Peeter Süda, August Mälk, Eduard Treirat, Mihkel Neps, Aadu Hint, Teele Viira.

Esinevad 4. klassi õpilased Uku Kassuk, Joosep Lonks, Kaili Lilles, Andreas Rae, Maria Õunap, Kristi Tiitson, Helina Tarkmeel ja Fred Erik Kuivjõgi. JANNO TUULIK

Esinevad 4. klassi õpilased Uku Kassuk, Joosep Lonks, Kaili Lilles, Andreas Rae, Maria Õunap, Kristi Tiitson, Helina Tarkmeel ja Fred Erik Kuivjõgi.
JANNO TUULIK

Tervituskontsert õpilastelt ja kooli oma laul õpetajatelt

Konverentsile järgnes muusikaline tervitus, kus III klass esitas muusikalis-sõnalise loo ajast ja ajarattast, laulsid mudilaskoor ja klasside ansamblid, III-IV klassi poisid pühendasid laulu koolile.

Ja oligi käes ajalooline hetk: eeslauljatena õpetajate ansambel Talvike ja IX klass ning kogu koolipere kandis esmakordselt ette “Oma kooli laulu”, mille oli viisistanud muusikaõpetaja Karin Pulk ning sõnad seadnud kokku õpetajad Kairit Kiisla, Liia Raun ja Reet Laht. Esmaettekanne sai meeliülendavalt ilus. “Sa avad meile homse päeva väravad, me armas kodukool ja lapsepõlvemaa. Me sinult saanud eluks mõtte särava – mõistuse ja südametunnistusega!” kõlas laulu refrään ligi 100 sünnipäevalise suust.

Nii sai kooli 120. sünnipäev vääriliselt tähistatud, aga juubeliaasta jätkub juba uute üritustega. Loomulikult käib koolielu juurde põhjalik õppetöö ning head spordi- ja muude alade saavutused.

Oma kooli endisi õpilasi, õpetajaid ja kooli töötajaid ootame kokkutulekule 23. juunil, et hoida elavana oma kooli lugu. Ütleb ju kooli laulu 3. salmgi: “Aastad kiirel lennul lapsepõlve viivad, seljataha jäävad kooliaastad head. Ja kui kaugele meid kannavadki tiivad, kooli hoian mälestuste pikas reas…”

Urve Vakker, ajalooõpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 225 korda, sh täna 1)