Rein Sepp: tahame linnas kolmandikku esmatarbekaupade turust

PAREMINI PILDILE: Rein Sepp ütleb, et üks Coop Saaremaa tänavustest investeerimisfookustest on Kuressaare kesklinn. RAUL VINNI

PAREMINI PILDILE: Rein Sepp ütleb, et üks Coop Saaremaa tänavustest investeerimisfookustest on Kuressaare kesklinn.
RAUL VINNI

Coop Saaremaa nõukogu esimees Rein Sepp ühistu kauplustevõrgu õgvendamise vajadust esialgu ei näe. Maakonna suurima kaubandusettevõtte turuosa peaks aga linnas kasvama kolmandikuni.

Kuigi olete ühistu nõukogus juba 2008. aastast, olete Saaremaa avalikkusele praktiliselt tundmatu. Millega enne tegelesite ja kuidas siinse kaubanduse juhtimise juurde sattusite?
Aastatel 2002–2009 töötasin ETK juhatajana. Ühistegevusega olen tööalaselt seotud juba aastast 1992, tegelikult aga veelgi varem, sest nõukaaja lõpus läksin Tallinna tehnikaülikooli ETK kaubabaasi stipendiaadina.
Tööle asusin kaubatundjana, kuigi eriala, mida koolis studeerisin, oli elektriinsener. Pikka aega olen tegelenud ETK-s logistikaga.

Kui palju oma ajast ja energiast kulutate praegu Saaremaal? Kas lisaks kaubandusele siin ka millegi muuga tegelete?
Ma üritan oma vaba aega siiski veeta mandril pere juures. Siin olen ma pühendunud ainult tööle ja seltskondlikku tegevust ei harrasta.

Ühistu nõukogu esimehe ameti kõrval muid palgalisi töökohti pole?
Hetkel ei ole. Aga mul on käsil paar projekti ja kavas ka oma ettevõtte asutamine.

Milline on olnud tarbijate ühistute käekäik viimase paarikümne aasta jooksul?
Arenguid on olnud erinevaid ja mõned on ka tegevuse lõpetanud. Ajalooliselt suurim on majandustulemuste poolest kogu aeg olnud Järva tarbijate ühistu, mis on praeguseks oma tegevust laiendanud ka Kirde-Eestisse.
Aastate eest, siis, kui suved ilusad olid, jõudis teisele kohale Saaremaa ühistu, aga tänaseks on ta viiendal kohal. Praegu on teisel kohal Tartu tarbijate kooperatiiv, kolmas Harju tarbijate ühistu, neljas on keskühistu oma kaubandusvõrk Coop Kaubanduse AS.

Kuidas iseloomustaksite jaekaubanduse hetkeseisu maakonnas?
Eks see sammub samas taktis kogu Eesti majanduse üldise käekäiguga. Kaubandusäri tulemused määravad ära ostujõud ja konkurents.
Võidujooks Saaremaa jaeostjale on aasta-aastalt tugevnenud ja seda mitte nii palju maal kui just Kuressaares. Ostujõudu võib iga saarlane oma rahakoti kaudu ise hinnata.
Sesoonsus on Saaremaal väga tugev. Kui suvi on ilus, siis on numbrid hoopis paremad. Need mõjud on väga tuntavad just maapiirkonna poodides. Mandri kaubanduses on rahavood ühtlasemad. Saarlased ise ütlevad, et kolm kuud on rasva kogumiseks.

Kliendi pärast võisteldes raketiteadusi vist ei rakenda?
Paraku mitte. Erinevate kaubandusettevõtete pakutav sortiment on ju üsna sarnane. Mängitakse hindade ja kampaaniatega. Aina rohkem pannakse rõhku ka brändile ehk püütakse teha kõik selleks, et klient tahaks võimalikult palju üht konkreetset kaubandusketti külastada.
Saaremaa tarbijate ühistul on ligi 1400 liiget. Need peaks olema kõik ju lojaalsed kliendid.
Liikmele orienteeritus on ühistu töös toiminud küll kogu aeg, aga sellesse tuleks veel rohkem panustada. Ühistu liikmed peavad mõistma, et pood toimib ühes või teises kohas nii kaua, kui seda teenust vajatakse.
Me oleme kahjuks unustamas ühistulise majandamise põhimõtteid. Kui äri eesmärk on omanikule ja peremehele kasumi teenimine, siis ühistulise tegevuse eristuvaks omaduseks on liikmete oma-abi. Kasum on vajalik äriühingu jätkusuutlikuks tegevuseks, kuid see ei ole ühistu edukuse esmane mõõdupuu.
Muidugi peame vaatama ka seda, kuidas klassikalisele kauplusele muid teenuseid lisada. Olgu see kaupade ettetellimine või kasvõi sularaha kättesaamine. Üritame jätkuvalt olla maapiirkondades inimeste lähedal, et nad ei peaks esmatarbekaupade pärast ilmtingimata linna või maakonnakeskusesse sõitma.

Milline võiks lähema viie, kümne aasta jooksul olla meie maapoodide tulevik?
Kui inimene eelistab oma ostud teha konkureerivatest kaubanduskeskustest ja oma küla pood jääb juhuostudeks, siis on see üks valik. Kui inimene eelistab aga kohalikku poodi, siis on pilt hoopis teine.
Praegu me maapoodide sulgemise vajadust ei näe. Võrk on üsna hästi korda tehtud, kuigi üht-teist on veel teha.

Millised on Coop Saaremaa lähiaastate investeerimisplaanid?
Täpsemad otsused on tegemisel. Aga kindlasti on vaja uuendusi teha Pärnus Port Arturi kaupluses, samuti on sel aastal pilk tõsiselt Kuressaarel. Tahame linnas end paremini nähtavaks teha ja turupositsioone parandada.
See pole mingi ärplemine, aga võrreldes varasemate aegadega peaksime kaubandusturul tugevas konkurentsiolukorras paremini hakkama saama, mitte taanduma.
Praeguse olukorraga meil põhjust väga rahul olla ei ole. Eks see paistab välja ka ja numbrid näitavad seda. Eks konkurendid oskavad üht ja teist asja paremini teha kui meie, mis sunnib midagi teisiti tegema. Kuressaare toidu- ja esmatarbekaupade sektoris võiks meie osa olla 25–30 protsenti.
Maxima, Selver, Rimi, Säästumarket on linnas esindatud suhteliselt suure formaadiga, meil on väiksemad poed. Tarbijad on märganud, et need ei ole mitte kõige uuemas kuues.
Roomassaare ja Ranna poodi on värskendatud, Kaubaaita samuti, aga tõsisemalt on kavas ette võtta kesklinna osa ehk siis Rae pood, kus tahame kogu ostukeskkonda uuendada. Samuti on plaanides Tooma pood.Laiemat pilti vaadates saab märkida, et Coop Saaremaa osaleb ka Tallinnas tänavu valmiva logistikakeskuse rajamises.

Mida kavandab ühistu oma kinnisvaraga?
Kesklinnas asuva maja teine korrus on tühi, aga sellega seotud otsused peaksid ka mingil ajal nõukogu lauale jõudma. Eelkõige oleme muidugi kaubandusorganisatsioon, aga kui kinnisvara on olemas, siis on see suurepärane. Kuid see tuleb panna teenima.
Ma saan aru, et see pole praeguses turuolukorras kerge. Aga ega neil pindadel pea ise tegutsema. See on ühistu vara ja niisugust mõttekäiku ei ole, et sellest loobuda. Ta peab olema ühistu ja ühistu liikmete teenistuses.

Möödunud aasta lõpus ütlesite, et ühistus on vaja tegeleda töötajate motiveerimise ja palgaküsimustega?
See on päevselge. Töö kaupluseleti taga ei tohi muutuda nö sotsiaalseks töökohaks, kus makstav vähene tasu muudab ebaeetiliseks igasuguse nõudlikkuse töö tulemuslikkuse suhtes.

Kui oluliseks peate tarbijate ühistu legendaarset ajalugu, mis algas 1905. aastal Tornimäel? Kas 110. aastapäeva tähistamine, mis mullu ootamatult ära jäi, tuleb ehk sel aastal?
Ajalugu on oluline. Tõsi, suur osa sellest on emotsionaalne ja seal võiks olla rohkem ratsionaalset poolt.
Aga sel aastal on meil 111. sünnipäev, mis on ilus number ja seda on kindlasti plaanis ühiselt tähistada. Plaanid on, ühel hetkel saavad sinna ka rahanumbrid taha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 070 korda, sh täna 1)