Uuest lastekaitseseadusest

Uus aasta tõi kaasa mitu uut seadust, üks neist lastekaitseseadus. Lastekaitseseaduses on kirjas mõiste “lapse heaolu” – see on lapse arengut toetav seisund, milles on rahuldatud lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused. Sellest seisundist lähtuvalt tehakse edaspidi otsuseid lapse heaks.

Uus lastekaitseseadus rõhutab, et lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ja lapsevanemal või last kasvataval isikul lasub lapse õiguste ja heaolu tagamisel esmane vastustus. Riik, kohalikud omavalitsused ja selleks seatud isikud peavad neid toetama.

Toetamise üks osa on ennetustöö. See tähendab, et last ohustavaid olukordi tuleb märgata piisavalt varakult ja neile kiirelt reageerida ning pakkuda last ja peret toetavaid tegevusi. See kohustus on kõigil lastega töötavatel isikutel. See peaks vähendama laste perekonnast eraldamiste arvu. Kuigi palju on räägitud sellest, et lapsi hakatakse peredest eraldama, nii see siiski ei ole. Lapsi eraldatakse perest vaid juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus ja selle on põhjustanud lapse vanem.

Lastekaitseseadus keelab selgelt lapse hooletusse jätmise, lapse vaimse, emotsionaalse, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise, sealhulgas lapse alavääristamise, hirmutamise ja kehalise karistamise, samuti lapse karistamise mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. Seega on ka vägivallaga, nt vitsaandmisega, ähvardamine 1. jaanuarist keelatud.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lastekaitse korraldamisel on abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja meetmete pakkumine lapse abistamiseks. Lastekaitsetöötaja on eelkõige pere toetaja ja suunaja. Karistamisfunktsioon on teise-, kui mitte kolmandajärguline.

Kuigi perekonna ja laste õigused ja kohustused on kirjas ka perekonnaseaduses, täpsustatakse lastekaitseseaduses last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused. Nimelt peavad last kasvatav isik ja lapsega töötav isik lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel arvestama lapse vanust ja arengutaset:

1) lapsega tuleb arutada hooldus- ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimetega ja vajaduste suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda;

2) last tuleb juhendada ja suunata iseseisvalt tegutsema;

3) lapsele tuleb selgitada, kuidas hoida oma tervist ja ennast arendada ning kuidas vähendada riske ja ennetada ohtu.

Samuti on last kasvatav isik ja lapsega töötav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega.

Seaduses defineeritaks ka mõiste “abivajav laps”. See on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

Abivajavast lapsest on kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele ehk vallamajja, kas sotsiaalnõunikule või lastekaitsespetsialistile või lasteabitelefonil 116 111, kust see info meile edastatakse. Ehk kui teate, et kuskil on laps, kes vajab abi, andke teada! Ainult üheskoos saame tagada, et ükski laps ei jääks abita.

Liia Ots, lastekaitsespetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 246 korda, sh täna 1)