Antikvariaadist ülikallist kraami niisama naljalt ei leia (1)

KELL: Kristjan Kirss näitab letil olevat kella, mis maksab üle 700 euro.  RAUL VINNI

Kristjan Kirss: väärtus on ostja jaoks.
RAUL VINNI

Müüt, nagu oleks kõik vana hirmus väärtuslik ja kallis, ei pea enam ammugi paika. Kuressaare antiigi- ja vanavarapoodides müstiliste hindadega asju müügil polegi. Polevat ostjaid.

Kuressaare talvise antiigituru seisu näitab kasvõi seik, et viiest kauplusest on talvel lahti kaks. Needki loetud tundide jooksul päevas. On päevi, kus poeuksest ei astu sisse ükski kunde. Suvel on olukord parem, kuid ka siis mitte roosiline. See viib omakorda tõdemuseni, et väga kallist kaupa poodidest ei leia. Kuigi Saarte Hääl just sellist kaupa otsima läks.

Väärtus on ostja jaoks

Lossi Antiigis on kõige kallim müügil olev asi tõeline üllatus. Nimelt laev või õigemini laevamudel. Ja mitte tavaline, vaid rauast ja üsna tänapäevane. Võib-olla ehk vaid pool sajandit vana kalatraaler, milliseid siinsetes vetes üsna palju seilas.

Lossi Antiigi omanik Kristjan Kirss ütleb, et selle laevamudeli hind on 2100 eurot. “Puhas käsitöö, metallist,” lisab ta. Ütleb, et selle mudeli transportimine oli korralik treening. “Ühel mehel läheks selle tõstmine raskeks,” annab ta teada, tähendades, et laevamudelil on kaalu hea mõnikümmend kilo. Saaremaa laev see paraku ei ole, sattus poodi hoopis Viimsist.

Kui veel kallimatest asjadest rääkida, on korralik vanamööbel Kirsi sõnul olnud alati kallis. Praegugi on müüa näiteks 1400-eurone kummut, mille rosinaks on ilus vitraažiga uks.

Kristjan Kirss räägib, et ka tema kaupluse üks aegade kalleim tehing on seotud mööbliga. Veel krooniajal müüs ta maha ühe puhvetkapi hinnaga 31 000 krooni, mis nüüdses vääringus teeb 1980 eurot. “Saaks nüüd sellise tehingu teha…” sõnab ta. Sellest võib välja lugeda, et hinda võib küsida igasugust. Iseasi, kas kaup ka müügiks läheb. 2100-eurost laevamudelit suvaline sisseastuja endale vahest ei luba.

Alla tuhandeeuroseid asju on Kirsil poes küll, näiteks paarsada aastat vana taskukell. Täiesti töökorras, lööb ka. “Millal ta lööb, sellest pole ma veel täpselt aru saanud,” muigab kaupmees ja näitab, et kella hind on 760 eurot.

Kirss on ka ise koguja ja otsib oma postkaartide kogusse ikka ja jälle uusi asju. Postkaartide hinnad võivad küündida sadadesse eurodesse.

Kirss tunnistab, et aina rohkem läheb müük internetipõhiseks. Oksjoniportaalides pakutavate esemete hulk muudkui tõuseb. Üle 20 aasta tegutsenud Kirss ütleb, et temal on kokku vahest 60 000 eseme ümber. Absoluutselt kõike. Peabki olema, sest nii palju kui on inimesi, on ka soove ning trendid muutuvad ajas. Enamasti toovad inimesed poodi asju ise. “Saaremaalt kalleid asju ei tule,” tõdeb ta. Samamoodi nagu Saaremaal kalleid asju naljalt ka ei müü.

Talvel oma Kuressaare poodi peamiselt vaid tellimise peale lahti hoidev eAntiigi omanik Irene Teesalu ütleb, et nende poes tehtud kalleim tehing oli seotud mööbliga. “Eestis tehtud tammepuust puhvetkapp 1920-ndatest aastatest hinnaga 1500 eurot.”

Tema sõnul on igasuguste esemete väärtusest väga keeruline rääkida. “Vanavara väärtus ongi enamasti ostja ja müüja silmades,” arvab ta. Kullal ja hõbedal on küll grammihind, milles väärtust mõõta. Samas on ehte hind tavaliselt ikkagi kallim kui tema grammihind. “Asja hind sõltub sellest, kui palju  on keegi hetkel nõus selle eest maksma,” toob Teesalu välja selle äri ühe põhitõe. Praegu on eAntiigis kalleim asi 2500-eurone nikerdatud laud Tõlluste mõisast. Irene Teesalu ütleb, et tema peab väärtuslikemaks just Eestis tehtud antiikseid asju, mööblit, kunsti ja rahvuslikku käsitööd.

Hobi äri, mis on Kuressaare vanim antikvariaat, on nüüdseks jäänud tegelema enamasti raamatutega. Kristjan Kirsi vend Raigo Kirss ütleb, et tema äri toimub suures osas siiski veebis. Internetipoes on tal müügis 18 000 raamatut ning see pole kaugeltki kõik, mis tal olemas on. Võrreldes tavalise antikvariaadiga ei ole Kirsil kõik asjad ka hirmus vanad. Leiab ka uuemat kraami.

Sisu pole esmatähtis

Kirss räägib, et raamatute puhul sõltub hind mitmest asjaolust. Näiteks raamatu seisukorrast ja sellest, kui palju seda raamatut liikvel on või mismoodi see on köidetud. Raamatu sisu on väärtuse määramisel üsna vähetähtis.

Kokkuvõttes on ka raamatutega nagu muu vanavaraga, et väärtus sõltub ostjast endast. Näiteks märgib Kirss, et tema kogus on üks teos, mida ta ei müü kunagi. Need on ühe sugulase kirja pandud mälestused küüditamisest, mis on ka ära trükitud. Poes sellel ehk suurt väärtust pole, kuid omaniku jaoks küll.  Kallimatest müügis olevatest teostest toob Kirss esmalt välja piibli. See on omamoodi huvitav eksemplar. “Torontos välis­eestlaste kirjastuses Orto 1972. a ilmunud sõjaeelse “Suure piibli” faksiimiletrükk. Ehk siis tänapäeva mõttes natuke nagu fotokoopia moodi asi. “See on tegelikult haruldasemgi kui n-ö õige “Suur piibel”,” selgitab Raigo Kirss ja ütleb raamatu hinnaks 500 eurot.

Teine raamat, mida ta näitab, on “Jaan Tõnisson elus ja võitluses”. Selle 700–800-eurose hinna tingib see, et nahk­köite autor on kuulus kunstnik Adamson-Eric. Uhkelt punasesse nahka köidetud raamatu kaanel võib näha koodikujutist, mis viitab Tõnissoni hüüd­nimele Koodi-Jaan. Kui internetis ringi sobrada, siis leiab, et samasugune teos on oksjonil müüdud krooniajal praeguses vääringus ka 2500 euro eest, kuid tollel eksemplaril oli Tõnissoni autogramm.

Teos, mille väärtust tõstab pühendus või autogramm, on ka Kirsil pakkuda. Nimelt välis­eesti kunstniku ja luuletaja Arno Vihalemma linoollõigete ja värssidega lehed, mis koondatud mappi “Marionetid”. Autor on oma käega kirjutanud sisse pühenduse August Gailitile. Selle hinda Kirss täpselt öelda ei oskagi. Pole oma sõnul veel välja mõelnud, kuigi ostusoovi on juba ilmutatud.

Mis võiks olla Eesti kalleim raamat, seda Kirss kohe paugult nimetada ei oska. Pakub, et ehk mõni esimene eestikeelne 18. sajandil välja antud ja heas korras piibel. Samas ka muud raamatud, mida väärindab väga hea köide.

Üks eesti raamatusari, mis kindlasti üsna paljusid kõnetab, on “Seiklusjutte maalt ja merelt”. Kirss ütleb, et selle sarja osa teoste hind on väikese tiraaži tõttu päris kõrge. Näiteks müüs ta ise kunagi tegelikult vaid kogumisväärtusega, kuid tuttuue väljanägemisega “Oiku­meeni äärel” 2500 krooni eest (159 eurot). Ka mõni teine sama sarja raamat on üsna kallis. Kogu sarja 55 heas seisundis raamatut saab soetada umbes 1000 euroga.

Vana ei ole ilmtingimata väärtuslik, kinnitab ka Raigo Kirss. Kuigi inimesed niimoodi arvama kipuvad. Näiteks toob ta 19. sajandi keskpaiga paar suvalist raamatut, mis ei ole just parimas korras. 5 eurot ja 20 eurot ning raamatud on teie.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 953 korda, sh täna 1)