Erialast tööd teeb iga kolmas ametikooli lõpetanu

ÕPINGUTEGA LÕPUSIRGEL: Suve alguses Kuressaare ametikooli lõpetav Katre Alas vormib sangaga tassi. Tema tegevust jälgivad Marge Kiirend, õpetaja Helina Nelis, Jana Kotsalainen-Aruksaar ja Triin Türnpuu KER-14 õpperühmast.  RAUL VINNI

ÕPINGUTEGA LÕPUSIRGEL: Suve alguses Kuressaare ametikooli lõpetav Katre Alas vormib sangaga tassi. Tema tegevust jälgivad Marge Kiirend, õpetaja Helina Nelis, Jana Kotsalainen-Aruksaar ja Triin Türnpuu KER-14 õpperühmast.
RAUL VINNI

Kuressaare ametikool on aastaid teinud koostööd Eesti töötukassaga ja tunnustuseks pälvis kool hiljuti tiitli “Aasta koostööpartner”.

Tunnustuse põhjenduses toodi eelkõige välja uuenduslikkust ja usaldust, mille kool on pälvinud pikaajaliste töötute tööharjutuse läbiviimisel. Kuid töötutega tegelemine on ametikooli jaoks vaid kõrvaltegevus.

Hoiab silma peal

Kuressaare ametikool pakub õppimiseks 39 õppekaval ning veebruari alguse seisuga õppis koolis 866 inimest. Uurisime, mis on kooli lõpetanutest edasi saanud.

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk võttis kokku viimasel kolmel aastal lõpetanute statistika, mida kogutakse umbes kuus kuud pärast lõpetamist.

Andmed on olemas eelmise kolme aasta 1126 lõpetanu kohta. “Mõned neist võivad olla ka korduvalt lõpetanud, eriti täiskasvanud, kelle õppeaeg on lühem,” selgitas Tuisk. “Me oleme koolina sellist paindlikkust võimaldanud, et õppijad saaksid valida neile sobiva “tüki”. Näiteks hooldustöötaja erialade puhul on võimalik ühel aastal läbida üks ja teisel teine õppekava.”

Ärierialadel on aga veel viimast aastat võimalik lõpetada ühel aastal väikeettevõtluse ja teisel ärikorralduse erialal.

Omandatud erialadel töötamise kolme aasta keskmine protsent oli 33,4. Hooldustöötaja erialade puhul, kus erialane rakendus on kõige suurem – 66,7 %, töötasid paljud lõpetanutest samas valdkonnas ka enne õppima tulekut.

“Õppimine ametikoolis annab nendele inimestele hea võimaluse saada põhjalikud ja süstemaatilised erialateadmised oma põhitöö jätkamiseks,” märkis Tuisk.

Juuksuriameti ja ehitus­erialade, nagu ehitusviimistlus ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, puhul pole aga valdav osa enne õppima asumist sel erialal töötanud. “Lõpetanud juuksuritest umbes kaks kolmandikku töötab oma erialal Saare maakonnas ja üks kolmandik Tallinnas. Ehituserialade lõpetanutest kolmveerand töötab Saaremaa firmades,” loetles teabejuht, tunnistades samas, et kuna statistika jaoks lõpetanu elukohta ei küsita ja ettevõtte nimetamine ei ole kohustuslik, on need arvud ligikaudsed.

Valdkondade puhul, kus erialane töölesaamine on alla kooli keskmise, on valdavalt tegu täiskasvanute erialadega. “Näiteks rõivaõmblemist õppinutest töötab 80% muul erialal,” viitas Tuisk.

Ikkagi statistika

Teabejuht Tuisk usub, et kui inimene on oma põhitöö kõrvalt omandanud ametikoolis mõne muu eriala, siis on tal võimalik sellega lisa teenida, näiteks tarbekunsti, pagari, kondiitri või õmblemise valdkonnas. Või siis avaneb talle võimalus teha karjääri oma ettevõttes, kui ta on lõpetanud mõne ärieriala.

“Lõppkokkuvõttes on nende andmete näol tegu statistikaga,” nentis ta.  “Kui noor inimene või täiskasvanu on oma erialal motiveeritud ja tahab sellega tegeleda, siis on tal praegust Eesti ja Saaremaa tööturgu arvestades ka võimalik selles valdkonnas tööd saada,” kinnitas Tuisk.


Töötamine õpitud erialal 2012–2015 (%)

Keskmine 33,39
  1. Hooldustöötaja 66,29
  2. Juuksur 54
  3. Ehituserialad 49,25
  4. Spaateenindaja 46,15
  5. Autoerialad 43,21
  6. Toitlustus ja hotellindus 38,29
  7. Lapsehoidja 34,62
  8. Arvutierialad 33,96
  9. Turismierialad 32
  10. Väikelaevaerialad 25,76
  11. Puidutöötlemiserialad 22,47
  12. Pagar ja kondiiter 21,74
  13. Ärierialad 21,01
  14. Disainierialad 19,61
  15. Tarbekunstierialad 14,68
  16. Kinnisvarahooldus 8,33
  17. Rõivaõmblemine 4,17

Andmed kogus Kuressaare ametikool 6–10 kuud pärast lõpetamist.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 871 korda, sh täna 1)