Kinnikasvav Väike väin mõjutab kinnisvarahindu (21)

MURELIK: Vello Runthali kinnitusel on piirkonna rannajoonel elukeskkond üha enam häiritud, kinnisvarahinnad on langenud ja liivarannad kaovad ära. TAMBET ALLIK

MURELIK: Vello Runthali kinnitusel on piirkonna rannajoonel elukeskkond üha enam häiritud, kinnisvarahinnad on langenud ja liivarannad kaovad ära.
TAMBET ALLIK

Orissaare vallavanem Vello Runthal leiab, et Väikese väina tammi põhjustatud häired väina veevahetuses on kaasa toonud piirkonna liivarandade kadumise ja kinnisvara väärtuse vähenemise.

Vello Runthal rääkis jaanuaris toimunud Väikese väina töörühma koosolekul, et väina keskkonnaseisundi halvenemine avaldab mõju mitte ainult tammi ümbrusele, vaid setted ja kinnikasvamine ulatuvad tammist juba 10 kilomeetri kaugusele.

“See ei ole Orissaare ja Pöide mure, see on mõlema saare ranniku mure ja Leisi valda puudutab see ka,” osutas Runthal. Piirkonna rannajoonel on elukeskkond üha enam häiritud: kinnisvarahinnad on langenud ja liivarannad kaovad. Pulli panga alla on tekkinud vesihernes, mida pole seal kunagi varem olnud.

Vello Runthal ütles, et Orissaare nn titerannas, mis oli väga ilus ujumiskoht, laiutavad liivaranna asemel nüüd pilliroog ja paks mudakiht ja seal ei käi enam keegi ujumas. Paarkümmend aastat tagasi oli selle ranna väärtus kinnisvarana kindlasti palju suurem kui praegu. “Praegu on see proua Saagimi käes ja ma usun, et keegi ei taha seda talt eriti osta,” möönis vallavanem.

Runthal kinnitas, et kui 20 aastat tagasi olid tema aknast paistvad maatükid väga atraktiivsed, siis nüüd ei taha ta sinna kõrkjate vahele isegi enam jalutama minna. “Ma olen kindel, et nende maatükkide väärtus on langenud,” ütles vallavanem.

Samuti on kalapuuduse tõttu igasuguse atraktiivsuse kaotanud Orissaare sadam. Esimene koht, kus kalavõrke tasub sisse panna, tuleb vallavanema sõnul alles pärast Taalikut, seega on mõttekam osta maatükk kusagil Leisi pool, kus ei ole vaja kalapüüdmiseks merel pikki maid sõita.

Ka möödunud aastal Väikese väina avade teema üles võtnud Heiki Hanso ütles, et tammist põhjustatud muutustest pole mõjutatud mitte ainult Orissaare, vaid ka Leisi vald. Sissetulevate jõgede suudmed on sellest mõjutatud, vesihernes vohab. Mõjud on näha Muhus ja Võilaiu sadamas.

“Mida kauem me ootame, seda kallimaks see läheb,” sõnas Hanso. Ajaloost on teada, et probleemid algasid juba 20 aastat pärast tammi valmimist, kui Koguva kalamehed pöördusid tollase maa- ja põlluministri poole.

Pöide vallavanem Andres Hanso tõi komisjoni koosolekul välja, et väina Pöide valla poolsel küljel hakkab väin roiskuma, hais lämmatab kõiki väina ületajaid ja ümberkaudsete külade elanikke.

“Me oleme oma eluaja sees olnud tunnistajaks, kuidas Väikese väina olukord muutub järjest viletsamaks. Väin kasvab kinni, pillirooväljad on tekkinud nii Muhu- kui ka Saaremaa-poolsele küljele, mida kunagi varem pole olnud,” rääkis Andres Hanso. Lee, mida enne tammi ehitamist ei olnud, on 120 aastaga muutunud väga suureks, sinna on hoovustega liiva juurde tulnud, kalameeste elu on n-ö lõppenud.

Vello Runthali sõnul hakkas Väikese väina seisukord eriti kiiresti halvenema pärast seda, kui tammi 20 aastat tagasi laiendati ja peaaegu igasugune veevahetus katkes. Tollest ajast pärineval videomaterjalil on tammi äär täiesti puhas ja pilliroogu pole mitte kuskil näha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 884 korda, sh täna 1)