Kuidas Saddam Hussein kinkis meile Islamiriigi? (2)

LÕPP VÕI ALGUS? See pilt Saddam Husseinist on tehtud 2003. aasta 13. detsembril, kui Ameerika sõdurid ta tabasid ja peidikust välja tõid. Tema pärand meile olevat ka praegu kogu maailma hirmutav terroriorganisatsioon. WIKIPEDIA.ORG

LÕPP VÕI ALGUS? See pilt Saddam Husseinist on tehtud 2003. aasta 13. detsembril, kui Ameerika sõdurid ta tabasid ja peidikust välja tõid. Tema pärand meile olevat ka praegu kogu maailma hirmutav terroriorganisatsioon.
WIKIPEDIA.ORG

Kes on süüdi kurikuulsa Islamiriigi tekkes? Selle üle on palju vaieldud. Vaidluste käigus on paljud jõudnud järeldusele, et Islamiriik tekkis USA juhitud lääneriikide koalitsiooni vigade tõttu, mis tehti 2003. aastal kohe pärast sissetungi Iraaki.

Tegelikult pandi sõjaväestatud ja džihaadi toetava rühmituse tekkele alus palju aastaid varem ning seda tegid Iraagi kunagine diktaator Saddam Hussein ja tema lähikondlased. Nii vähemalt arvab ajalehes The New York Times ilmunud artiklis Londonis asuva Lähis-Ida uuringute teaduskeskuse Henry Jackson Society töötaja Kyle W. Orton.
1968. aastal toimus Iraagis riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu rahvuslikult meelestatud Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei ehk Baa’th. Võtmerolli selles etendas tulevane diktaator Hussein, kes toona toetas eranditult ilmalikke vaateid. Säärane hoiak säilis tal ka 1970. aastatel ja seda vaatamata religioossete meeleolude süvenemisele iraagi rahva seas.

Olukord hakkas tasapisi muutuma pärast seda, kui Saddam Hussein 1980. aasta septembris Iraani tungis. Vahemärkusena, siinkohal tasub meelde tuletada, et Eesti ajakirjanduses paljukiidetud demokraatlikud lääneriigid toetasid selles sõjas üksmeelselt diktaator Saddam Husseini.
Kyle W. Orton kirjutab, et 1986. aastal kujundas panaraabia juhtkond (nii nimetab ta Baa’thi kõrgemat ideoloogilist juhtkonda – toim) Iraagi poliitika ümber. Nüüd võeti suund koostööle islamistidega. See oli ilmselge kõrvalekalle Baa’thi ilmalikest põhimõtetest, toonitab artikli autor. Selle muutusega kaasnes kohe riigisisene islamiseerimine. Selle kindel tunnus oli, et Iraagi ametlik ajakirjandus ei rääkinud enam ilmalikust riigist, naaberriigi Iraani vastu peetavat sõda hakati aga nimetama džihaadiks ehk pühaks sõjaks.

“Islamiseerimise kampaania muutus intensiivsemaks pärast Iraagi hävitavat lüüasaamist Kuveidis 1991. aastal ja sellele järgnenud šiiitlikku ülestõusu, mis kulmineerus 1993. aastal. Tagajärg oli, et Saddam Hussein loobus viimastestki ilmaliku ideoloogia põhimõtetest ja algatas ennenägematu kampaania islamiusu toetuseks,” kirjutab Orton.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 434 korda, sh täna 1)