ÜHTEMOODI JA ERINEVAD*: Küünlakuises lobjakasajus Randveredest ilu otsimas (1)

UUNIKUM RIIULIS: Villemi talu peremees Andres Ruus hoiab vanu raadioaparaate aukohal.  IRINA MÄGI

UUNIKUM RIIULIS: Villemi talu peremees Andres Ruus hoiab vanu raadioaparaate aukohal.
IRINA MÄGI

Tänavune küünlapäev on lumeta, tuuline ja sajune. Ilmataat laseb vihma sadada, tuulepoistel lõõtsuda. Niisuguse päeva kohta tavatsetakse öelda, et õige peremees ei lase koeragi välja.

Seekord võtame plaani Randveredesse sõita. Kuhu enne, kas Kuressaarest kümne kilomeetri kaugusel asuvasse Lääne-Saare valla Randverre või Laimjala valda Ruhve poolsaarele, külla, kus 136 aastat tagasi sündis keele- ja kirjamees Johannes Aavik? Otsustame kaugema nurga kasuks.

Praegu on Laimjala valla Randvere kõige tuntum paik Aavikunurga puhketalu. Selle peamaja hakkab silma igale teelisele. Paarkümmend meetrit hoonest on mälestuskivi sealsamas Nurga talus sündinud keeleuuendajale Johannes Aavikule. Mälestuskivi avati 30. augustil 1980.

Aavikunurga puhketalust on Saarte Hääl üsna mitu artiklit avaldanud.

Talu perenaine Ülle Purga ja peremees Ain Purga on siin võõrustanud kahel korral turismitöötajaid kaugest Ugandastki, rääkimata huvilistest Euroopast, Aasiast ja mõistagi Eestist.

Aavikunurgal saavad igal aastal kokku kalasportlased Saaremaalt ja mandrilt. Koslepi nime kandev võistlus on populaarne nii siin kui sealpool väina.

Peremees sätib Ameerikasse

“Oi, minu mees hakkab just homme Ameerikasse sõitma. Tema, siin sündinud ja kasvanud, teab külast rohkem kui mina,” reageerib Randvere ekskülavanem Ilvi Pihl telefonikõnele.

Meie õnneks lükkab Õuna talu peremees ja ettevõtja Hillar Pihl Tallinna mineku mõne tunni võrra edasi.

Õuna talu huvitab meid ka selle poolest, et perepoeg Robert Pihl valiti paar aastat tagasi Saaremaal toimunud ooperi- ja balletifestivalil “Estoonlastelt saarlastele” laulma lastegalal Papageno aariat Mozarti ooperist “Võluflööt”.

Teisipäeva pärastlõunal võtab Pihli pere meid rõõmsasti vastu. Reisipalavikku pole peremehe olekus raasugi näha. “Nii palju mööda maailma käidud, mis siin ikka enam. Euroopas olen rohkem reisinud, Ameerikasse lähen teist korda,” pajatab ta. “Seekord külastame seal kahte messi Texase osariigis ja käime ära nii Suures kui ka Väikeses kanjonis. Maandume Las Vegases, seal rendime autod, millega edasi sõita,” annab peremees teada.

Ilvi ütleb, et teda valdab tavapärane tunne. Mehe töö ongi selline, et tal tuleb palju kodust ära olla.

Üks “ameeriklane” jääb ka koju peremeest ootama. See on suur punast värvi veok, mis Ameerikas valmistatud. “Soetasime selle meie teetöid tegevale firmale Larix Grupp OÜ. Sellega on hea viadukte mullata ja teisi vajalikke töid teha,” selgitab ettevõtja Pihl.

Ameerikas on firma koostööpartnerid, kes tarnivad hüdromaterjale. Larix Grupp ainsana Eestis ja ilmselt kogu Euroopas kasutab ameeriklaste tooteid. Hillar Pihli väitel müüvad ameeriklased oma tooteid palju soodsamalt kui Euroopa firmad. Ettevõtja hindab kõrgelt ka sealse materjali kvaliteeti.

Põhiliselt tegutseb Larix Grupp kõikjal Eestis. Ka Saaremaal on töid ette võetud.

Põlise randverelasena hindab Hillar koduküla vaikust ja rahu. Tõsi, korra on ta ka Kuressaares ja Tallinnas elanud, aga ikka Randverre tagasi pöördunud.

Õuna talus on kaks elamut, üks uus ja teine vana. Umbes kolmesaja-aastane rookatusega rehielamu on omaette vaatamisväärsus.

Hillar teab rääkida, et kolm sajandit tagasi on see hoone regedel talviti Sõrvest Ruhve poolsaarele Randverre veetud.

Meri jääb Õuna talust umbes poolteise kilomeetri kaugusele. Hillari sõnul on Randvere olnud aegadest aegadesse tavaline rannaküla. Mehed käisid merel ja naised tegid kodutöid. Taludes olid loomad, kasvatati teravilja ja kartulit.

Hillar ja Ilvi on andnud oma talu maad rendile. Pereisa on ka jahimees. Selle kinnituseks toob perenaine maitsmiseks lauale põdravorsti. Tõesti maitsev toidupoolis ja veel milline aromaatne maarohutee!

Hindavad oma küla vaikust   

“Minu vanemad elasid Kohtla-Järvel, kuna küüditatuid ei lubatud enam koju tagasi. Isa on aga pärit siit üle tee, Jürna talust,” alustab Ilvi oma lugu.

Põlise Randvere noormehe Hillariga sai Ilvi tuttavaks tädipoja pulmas.

“Kummaline on, et ei mina ega Hillar pidanudki siin pulmas olema. Aga me mõlemad tulime. Nägin Hillarit siin esimest korda ja sellest kõik alguse saigi,” räägib Ilvi.

Samas pulmas valiti Ilvi ja Hillar uueks pruutpaariks ja pruudile pandi pähe kadakast valmistatud pruudipärg. Nüüd läheb Ilvil Randveres juba 30. aasta.


ÜHTEMOODI JA ERINEVAD

  • Saarte Hääle lugudesari räägib Saare maakonna küladest, mis kannavad ühesuguseid nimesid. Kokku on maakonnas 31 komplekti ühenimelisi külasid, neist suuremates on lausa kuus sarnase nimega küla. Kuigi küladel on ühesugused nimed, on nad oma olemuselt täiesti erinevad.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 511 korda, sh täna 1)