Ametikoolis räägiti võrdõiguslikkusest (1)

Võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta Kuressaare ametikooli auditooriumis avaliku loengu. TAMBET ALLIK

Võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta (paremal) Kuressaare ametikooli auditooriumis avaliku loengu.
TAMBET ALLIK

Reede hommikul pidas võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta Kuressaare ametikooli auditooriumis avaliku loengu teemal “Kas meie inimeste võimalused on võrdsed?”.

Et saalis olid peamiselt õpilased, keskendus ta oma ettekandes noorte ja sugudega seotud probleemidele.

Alustuseks selgitas Pakosta mõistet “vihakõne”. Ta juhtis kuulajate tähelepanu sellele, et karistusseadustiku mõistes saab vihakõneks lugeda vaid sellist ähvardust, mida üritatakse ka teoks teha. Samas on Euroopa Kohus jõudnud mitmel korral otsusele, et vihakõne on ka üleskutse vägivallale või ebavõrdsele kohtlemisele.

Kool tuleb lõpetada

Teiseks õhutas Liisa Pakosta saalis olevaid noormehi kindlasti kooli lõpetama, sest statistika järgi on põhi- või omandamata põhiharidusega peaaegu iga viies noormees Eestis. Sama tendents jätkub ka kõrgemates kooliastmetes, kust välja langevad rohkem mehed. Volinik märkis, et kõigil vähese haridusega noortel on tööturul piiratud võimalused.

Poisid peavad aga arvestama veel sellega, et valdavalt kõrgharidusega noored naised ei soovi enda kõrvale algharidusega meest. Tüdrukutel soovitas ta julgemalt palka küsida, sest statistika järgi saavad Eesti naised kuni 40 protsenti vähem palka kui mehed.

Kutsevalikul soovitas ta noortel valida eriala, mis neile südamest meeldib. Näiteks tõi ta IT-valdkonna, kus poiste väljalangevus on suur. Õppima tullakse, sest eriala on popp. Varsti selgub aga, et see ala ei ole õpilase tegelik kutsumus, valitud on soostereotüübi järgi – mehed ju õpivad IT-d.

Liisa Pakosta tunnistas, et töökogemuse omandamine on Eestis noortele tehtud äärmiselt keeruliseks. “Alla 18-aastane noor ei tohi muru niita, sest selleks kasutatakse pöörlevat mehhanismi,” tõi ta näite. Seega tasuks osaleda malevates või vabatahtlike töös, kui selle eest ka tasu ei maksta. Piirangud alaealiste töötamisel on ka peamine teema, millega noored voliniku poole pöörduvad.

Välimust ei rõhuta

Noorte jaoks on oluline nende välimus, pikkus, kaal. “Kindlasti ei tohi tööandja esitada tingimusi tööotsija välimusele, kui see ei ole modelliagentuur või mingil muul moel tööga seotud. Kõik nõuded peavad töökuulutuses kirjas olema ja põhjendatud,” kinnitas võrdõiguslikkuse volinik.

Ükskõik mida töökuulutusse siiski kirjutada ei või. “Toon näiteks meesteriiete poe, kus kõik töötajad on mehed. Sellisel juhul võib tööandja suunatult otsida alaesindatud sooga töötajat ehk siis naisterahvast, aga ei saa nõuda, et ta oleks ilus, sale jne,” selgitas Liisa Pakosta.

“Sugu ei ole enam ühelgi ametikohal oluline – naine võib olla tugevam kui nõrk mees,” märkis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 229 korda, sh täna 1)