Turvakodu on õigel teel (1)

Saaremaa lemmikloomade turvakodu jaoks jäi seljataha juba kolmas aasta täis aktiivset tegutsemist. 2013. aastast alates oleme tegutsenud sellisel viisil ja mahus, et võiks hakata ootama ka tehtud töö tulemusi.

Möödunud aastat alustas turvakodu 134 kassiga, kellest enamik ootas oma uusi omanikke turvakodu kassikodus, osa aga hoiukodudes.

Turvakodu võttis vastu 246 kassi (neist natuke üle poole – 132 looma – oli pärit Kuressaarest), mis tähendab suuremat koostööd valdadega, eelkõige just Lääne-Saare vallaga. Uue kodu leidis 167 kassi, vanasse koju tagasi läks viis.

Kuna turvakodu pooldab seda, et loom elaks tema oma keskkonnas, kus tema eest hoolitsetakse, kus tal on peavari, siis vanasse elukohta saatsime steriliseerituna-vaktsineerituna-kiibituna tagasi 55 kassi. Võimalik, et nende loomadega tuleb turvakodul kokku puutuda kunagi tulevikus, tuua nad ikkagi tänavalt ära, kui turvaline elukeskkond kaob.

Kuna praegu tegutseme aga võimekuse piiril, kassikodu ruumid on pidevalt täis, on selline tegutsemisviis looma heaolust lähtudes parim. Ära on hoitud loomade paljunemine, mis ennetustööna aitab esialgu märkamatult, kuid tõhusalt kaasa kasside arvukuse vähenemisele. “Vikerkaare taha” läks turvakodus 26 kassi, neist eutanaasia läbi viis. Seda peamiselt haiguste tõttu, millega oleme tahes-tahtmata pidanud kokku puutuma.

Pool vastuvõetuist on kassipojad

Surmade ärahoidmiseks oleme vastu võtnud otsuse, et kassipojad tulevad turvakodusse võimalusel koos emaga. See annab suurema kindluse, et pisikestest kasvavad tublid suured kassid, kel tervis korras, meel rõõmus ja kassikombed selged.

Kõrghooajal on kassipoegade arv ikka veel väga suur: 246 vastuvõetud kassist olid täpselt pooled ehk 123 kassipojad. Kui maakonnas tervikuna on kassipoegade osakaal olnud suhteliselt     muutumatu, siis Kuressaares võib kolme aasta lõikes selgelt näha langustrendi ja kassipoegade osakaal on langenud 55 protsendilt 42-le.

Ilmekamalt tuleb see välja, kui lisan, et 2013. aastal võeti kassikodusse sada Kuressaare linnast leitud kassipoega, mullu aga ainult 56. Tänavust aastat alustas turvakodu 127 koduootel kassiga.

Turvakodu on jätkanud ja tõhustanud ka muud tegevust ja valdkondi, mis otsesemal või kaudsemal moel aitavad kaasa turvakodu peaeesmärgi täitmisele. Kindlasti osaleme laatadel, kus turvakodul on võimalik koguda annetusi ja teenida omatulu; suurenenud on vahendite hulk, millega omatulu teenida: seina- ja taskukalendrid, helkurid, pastakad, tassid jms.

Üha rohkem usaldavad meid käsitöö annetajad, kelle loomingu edasimüümisel saavad kasu kõik osapooled.

Sellest õppeaastast on teadlikumaks muutunud lastele ja noortele tehtav ennetustöö, kutsume neid külla ja käime ka ise koolides-lasteaedades. Turvakodul on külas käinud kaheksa klassirühma ja kolm lasteaiarühma.

Oleme ka kaasatud üle-eestilisse loomakaitse koostöövõrgustikku. Osavõtt sellest on küll logistiliselt sageli raskendatud, ent võrgustiku liikmeks olemine on viinud meid lähemale teistele samas valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele, meid on kaasatud aruteludesse ja otsustusprotsessi. Lisaks oleme käepikendusena abiks loomakaitse seltsile, et kohalikena kontrollida neile laekunud probleemjuhtumeid.

Vabatahtliku tegevuse vormina oleme koostööpartneriks töötukassale ja kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö läbiviimisel. Loomulikult ei jäta ma mainimata vabatahtlikke, kelle õlgadel see kõik püsib, neile, kes ilma igasuguse suunamise või toetuseta turvakodus tegutsevad. Nende kaasamise viis ja vorm sai esimese organisatsioonina Saaremaal tunnustatud Vabatahtliku Sõbra märgiga.

Negatiivsena jääb möödunud aastast meelde kasside tulistamise teema. Turvakodu pingutustele vaatamata ei ole me jõudnud kõikide abivajajateni, mõtlen nii loomi kui ka inimesi. Jätkuvalt on turvakodul nimekiri teadetest, mis me oleme pannud järjekorda – tegutseme, kui tekib võimalus (ajaline, ruumiline, rahaline). Kindlasti ei ole see vastus, mida meie poole pöördudes oodatakse. Saame aru, et lahendusi oodatakse kohe, kuid paneme inimestele südamele, et omal käel tegutsedes võidakse minna vastuollu eelkõige seadusega, aga pälvida ka ühiskondlikku hukkamõistu.

Muutused ei tule üleöö

Üks asi, mida võib pidada muutuseks ja mille mõõdupuud on küll raske leida, on ühiskonna seisukoht loomade kaitse osas. Kaitstakse järjest enam neid, kes ennast ise kaitsta ei saa. Võib vaid loota, et avalikkuse ette jõudvad juhtumid hoiavad ära suuremad kuriteod, kuid sellele lootma jääda ei saa. Rõhutame seega veel kord, et turvakodu soov on leida lahendused kõikidele juhtumitele. Vajalik on aga koostöö ja ka mõistmine, et muutused ei tule üleöö.

Selle loo algusesse tagasi tulles: on näha, et oleme õigel teel. Kuressaare linna näitel on kolme aastaga toimunud oluline edasiminek, mida on märgata ka igapäevases linnapildis. Küllap tulevad muutused ka maakonnas. Tegutseme selle nimel!

Merlin Vares, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhatuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 535 korda, sh täna 1)