Vaid surnuaid ja hooldekodu (21)

“Meil on vaid surnuaid ja hooldekodu!” Niimoodi lauldakse Kihelkonnal, muidugi mitte üpris uues rahvamajas, mis annab silmad ette mõnegi suurema aleviku suguvennale. Olen selles vallas suvitanud ligi pool sajandit ning näinud ja läbi elanud seetõttu erinevaid aegu.

Irvhammastel oli varem põhjust lustida – Kihelkonnal asus sealse kolhoosi kontor, majand ise kandis Kommunismi nime.

Kommunism Lääne-Saaremaal

See oli (minu teada) suures liidus ainuke sellise nimega kolhoos ja Eesti üks viletsamal järjel olevaid ühismajandeid. Kõige läänepoolsem, kõige ligem lääne kapitalismile, millest rääkidagi ei tohtinud. Ei tulnud läbi aastate läänelikkust, kuni uus Eesti jõudis ka sellesse Lääne-Saaremaa kanti. Kolhoos ise edenes nippi-nappi paremale järjele, nagu paljud ühismajandid Eestis.

Mäletan neid aegu ligi pool sajandit tagasi, mil abiellumine saarlannaga tõi mind Pajumõisa. Kui erastamine jõudis kolhoosivarani, siis pakuti mu naisele ema aastakümneid rabatud töö eest näpuotsaga asendusainet. Küll mitte hobust ega lehma või lambaid, nende asemel lubati armulikult ämber hakkliha (kas tollest saamata hobusest?).

Mäletan, krooni tuleku ajal oli Kihelkonnal postkontor, vahetati valuutat rubladeks, millest omakorda tehti kroone. Andsin naabrivanale rublasid juurde, et tuleks just 150 täis (nii palju vahetati). Mina tegin niimoodi “teenust” naabrimees Arnole, saades ka ise kroone juurde. Pärast krooni töötas kauplusega ühes majas söökla (nagu kolhoosi ajalgi). Seal oli alati sööjaid ja õllejoojaid (õlu oli noil aegadel poes suur defitsiit). Toit oli väga maitsev ja odav. Eriti ahvatlevad olid kohapeal küpsetatud saiakesed.

Praegu on Kihelkonnal ainult napi valikuga pisike kohvik, kus saab hädapäraselt süüa-juua, kuigi pakutakse ka kohapeal küpsetatud leiba. Alevikus oli veel oli mõned aastad tagasi uute majade juures kauplus ja baar, mille tippküpsetiseks oli Armastuse kook. Viinapoodi – oli selline müügikoht alevikust veidi väljas – toodi kord nädalas õlut, veini ja muud kangemat kraami. Poeesine oli avaliku arvamuse avaldamise plats. Rahvast sinna jagus.

Kihelkonna oli naabervallast suurem

Kihelkonna  o l i  aastaid naabervallast Lümandast elanike arvult suurem. Praegu on asjaolud vastupidised. Kahjuks on Kihelkonna vääramatult hääbumas. Vallas sünnib kaks-kolm-neli last aastas, surijaid on kümnest 21-ni. Iive enam negatiivsem ei saa olla!

Üllataval kombel on sisserändajaid rohkem kui väljarändajaid, mõlemaid 20-st 35-ni. Ülalpeetavate määr – mittetööealiste (0–14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta oli vallas mullu 54,3. See on viimase 17 aasta madalaim näitaja ehk siis valla rahvastik vananeb, mida oli arvatagi. Suurim oli see arv 2002. aastal – 64,7.

Kui 2000. aastal oli vallas ligi tuhat elanikku, siis järgmised aastad tõid pideva vähenemise. Ainult 2008. aasta alguseks uuenes elanikkond kümne võrra. Viimased viis aastat on elanike arv järjepanu vähenenud, jõudes 600 ligi. Selline on ühe valla tegelikkus, kuid see on iseloomulik kogu Eesti maaelule. Eesti tegelikkus peegeldub kui meri veepiisas.

Koolis käib praegu I klassis vaid kolm, teises neli ja ka lõpuklassis neli last. Koolimajas on ka lasteaed, sest elu sunnib kokku (ühte majja!) hoidma.

Kogu Saaremaa elanikkond väheneb. Saare maakonnas sündis 2014. aastal 255 last, poolsada vähem kui aasta varem. Mullu oli miinust 152. Kunagi ennustas Kalev Katus, et senise ehk samalaadse tempo juures kahaneb eestlaste arv aastaks 2020 kriitilise 600 000 peale, mis seab tõsisesse ohtu Eesti rahvusriigi toimimise. Praegu on meid kaks korda rohkem, kuid kui kauaks, kui asjade selline seis jätkub?

Perearstidega on saarel suur jama. Mullu septembris luhtus perearstikonkurss Kuressaare nimistule, mille suurus oli 1639 inimest. Nimistule oli kinnitatud ajutine asendaja Ruth Tänav ja nii on see ka alanud aastal. Maakonna suurim nimistu, 3070 inimest, on Kaalep Koppelil, kes on ka asendusarst Kihelkonna ja Lääne-Saare valla inimestele, sellesse nimistusse kuulub 721 inimest.

Kihelkonna tõbised peavad nüüd sõitma kas Kärlale (paarkümmend kilomeetrit) või siis Saaremaa pealinna, kuhu alevikust on 32 kilomeetrit. Apteeki ei ole Kihelkonnal juba vist aastakümneid.

Haldusreformarid tuleb kohtusse vedada

Seda lugu kirjutama hakates küsitlesin paljusid kohalikke. Üks noorem mees ütles meelepahaga otse välja, et need kõik haldusreformarid tuleks kohtu alla anda, kuna nad meelitavad inimesi maalt lahkuma, lubades pudrumägesid ja piimaojasid mujal (meie külas pole enam ühtegi lehmapidajat, kellelt piima osta).

Haldusreformist sonitakse juba kümmekond aastat. Veebruaris peaks valitsuse istungile esitatama haldusreformi seaduse eelnõu ja kuu lõpuks peaks eelnõu leidma heakskiitmist.

Saaremaa jaoks on haldusreform juba alanud – 1. veebruarist tõsteti praamipiletite hinda seitsmendiku võrra. Valitsus lihtsalt teeb kõik, et raha ja rahakotid turistide taskus Saaremaale ei tuleks.

Tõnu Vare, suvesaarlane Pajumõisast


KOMMENTAAR

raimu aardamRaimu Aardam, Kihelkonna vallavanem:

Autor on Eestimaa lähiajaloos maal toimunud elukorralduslikke protsesse kirjeldanud, paljuski aluseks võttes Kihelkonna mail läbielatut ja toimunut. Kolhoosi-, krooni-, viinapoeaeg on ümber saanud. Kahju, et loos ei ole ainsatki märki positiivsest lähenemisest, kuigi kohapeal on ka teisi arusaamu, näiteks noorte perede siia elama asumine, laste arvu suurenemine lasteaias, ehitustegevus.

Hoiame väga oma kooli ja lasteaeda – ikka selleks, et meile tahetaks tulla ja siin oma elujärg sisse seada. Olime 2015. aastal maakonnas vald, kus rahvaarv suurenes kõige rohkem – 17 inimese võrra.

Tänavu 1. jaanuari seisuga oli vallas 773 elanikku. Me ei ole kuulnud laulu surnuaiast ja hooldekodust, kuid kanname hoolt, et needki paigad oleksid korras.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 312 korda, sh täna 1)