Piirkondliku potentsiaali indeks Saaremaa valdasid eriti ei paita (1)

Rahandusministeeriumis koostatud uue mõõdiku, piirkondliku potentsiaali indeksi (PPI) pingereas asetseb enamik Saare maakonna omavalitsusi tabeli teises pooles.

2014. aasta andmete põhjal koostatud pingereas on ootuspäraselt kõrgeimal, 11. kohal Kuressaare linn, Lääne-Saare vald on platseerunud 29. kohale ning esisaja sisse mahtusid veel ka Orissaare (98.) ja Leisi (100.).

Tõsiasi on see, et lõviosa Saare maakonna omavalitsusi jääb indeksitabeli teise poolde ja nende kohta arvutatud indeksi väärtus on kaks või enam korda madalam kui esikohta hoidval Tallinna linnal. Tähelepanu väärib seegi, et kui Eesti PPI aritmeetiline keskmine on 170,02, siis Saare maakonnal 157,3.

Kõige kõrgema piirkondliku potentsiaaliga omavalitsus on oodatult Tallinn, järgnevad Tartu, Pärnu ja Narva linn. Eesti suurematele linnadele pakuvad tihedat konkurentsi Tallinna lähivallad Viimsi, Rae, Harku ja Saue, mis ühtlasi kuuluvad 25% omavalitsuste hulka, mille potentsiaal on aastatel 2011–2014 järjepidevalt kasvanud.

“Kuna omavalitsused on nii elanikele kui ka ettevõtjatele kõige lähemalolev võimuesindaja, kes otsustab kohalikku elu puudutavaid küsimusi, siis on oluline omada ülevaadet taustanäitajatest, mis omavalitsuse tegevust mõjutavad,” selgitas piirkondliku potentsiaali indeksi koostamise vajadust rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Pirgit Lohk.

Indeksi eesmärk ei ole samas koostada n-ö liiga tabelit ja häbimärgistada madalama skooriga omavalitsusi, vaid olla eeskätt tööriistaks omavalitsusjuhtidele ja kohalikule kogukonnale.

“Indeks ei anna hinnangut omavalitsuse tegevusele ega võimekusele, vaid aitab koondada olulise taustainformatsiooni, mis on vajalik juhtimisotsuste tegemiseks. Lisaks aitab indeks omavalitsustel paremini mõista eesseisvaid väljakutseid ja potentsiaalseid arenemisvõimalusi,” märkis Lohk.

Indeksi loomiseks kasutati 19 näitajat, mis on valdkondlikku kuuluvust arvestades jaotatud kolme kategooriasse: inimkapital, majanduslik kapital ja sotsiaalne kapital. Näitajate valikul peeti silmas nende kasutamist varasemates uuringutes, võimalikult mitmekülgset kirjeldamisvõimet ja iga-aastast uuenemist, et tagada indeksi järjepidevus.

Indeksi koostajad nendivad, et valdav osa piirkondlikust potentsiaalist tuleneb suurusest, mis loob eeldused piirkonna arenemiseks ning võimaldab saavutada tugevamat positsiooni mas­taabiefekti kaudu. Samal ajal toetavad ühikupõhised näitajad piirkondlikku arengut seespidiselt ja loovad eeldused spetsialiseerumiseks. Selline lähenemine võimaldab kirjeldada kapitali jaotumist omavalitsuste vahel ning võrrelda eelkõige sarnase suurusega (võrdse lähtepositsiooniga) omavalitsuste potentsiaali ja selle muutumist ajas.

http://blogi.fin.ee/2016/02/eesti-esimene-piirkondliku-potentsiaali-indeks-kellele-ja-milleks

PP_pingerida

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 324 korda, sh täna 1)