Meri, mu meri

Merelkäijate teadlikkus ohutusest on kasvanud. Merealustel on nõuetekohased päästevahendid ja neid kasutatakse, teadvustatakse ohtusid ja teatakse, kuidas ootamatus olukorras ennast või kaaslasi aidata.

Positiivne on see, et me näeme ja kuuleme järjest rohkem lapsi, kes kutsuvad oma lähedasi ja reisikaaslasi korrale, kui neil merele minnes päästevesti seljas ei ole või nad ei oska paadis korrektselt käituda. Tervitatav on ka see, et rohkesti on tekkinud ühinguid ja organisatsioone, kes tahavad vabatahtlikult mereturvalisuse suurendamisele kaasa aidata.

Merepäästejuhtumite arv kasvas

Siiski ei tohiks lasta oma valvsust uinutada. Kui vaatame, kui palju juhtub Saaremaal õnnetusi merel, siis on meil veel arenguruumi. Õnneks mullu Saaremaal keegi merel elu ei jätnud, kuid abi vajati 27 korral – ligi kaks korda rohkem kui aastal 2014. Merel abistati kokku 34 inimest. Merepäästejuhtumite arvu kasvamise põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – vaba aja veetmine merel kogub inimeste seas üha rohkem populaarsust.

Peamised mured on alkoholitarbimine ja kehv ujumisoskus või selle puudumine. Peale selle ohutuspõhimõtete eiramine, näiteks minnakse veele alustega, mis on ülekoormatud või sõiduks kõlbmatud. Aastast aastasse kordub õnnetuste põhjuste loetelus ka hooletu või oskamatu navigeerimine.

Murekohaks võib pidada seda, et kõik merel liikujad ei kanna päästevesti. Sellele ei ole aga õigustust, et riskeeritakse oma või kaasreisijate eluga! Väga levinud on olukorrad, kus päästevest võib küll olla veesõidukis kättesaadavas kohas, kuid ootamatus hädaolukorras ei pruugi selle haaramiseks enam aega ega võimalust jääda. Seega on meie soovitus: veekogudel veesõidukiga liikudes päästevest alati selga!

Politsei jaoks on aastaringselt probleem punaste rakettide kasutamine. Möödunud aastal oli neid juhtumeid viis, enamik Laimjala vallas. Tuletame meelde: punane rakett on rahvusvaheline merehäda abikutsung, millega käivitatakse merepäästeoperatsioon ja mille põhjuseta kasutamine on seadusega keelatud. Raketi laskjatel on 300 meetri kõrgusel olevast tulukesest 40 sekundit rõõmu, teadlikel teavitajatel 40 kilomeetri raadiuses sama pikalt muret, lisaks päästeüksustel mitmed tunnid tühja tööd.

Merepäästeoperatsioon on kallis tegevus ja, mis kõige olulisem, võtab pikaks ajaks abisaamise võimaluse ära neilt, kes seda sel hetkel päriselt vajavad. Punase raketi mitteotstarbeline kasutamine võib kaasa tuua kuni 400-eurose trahvi. Siiski palume inimestel punast raketti nähes meile sellest teatada numbril 112 või merevalvekeskuse numbril 61 91 224.

Uuele navigatsiooni­hooajale vastu

Koos kevadega saabub järjekordne navigatsioonihooaeg. Et tagada iseenda ja oma vara ohutus, tasub meresõitjatel uuendada vee peal liikumisel hädavajalikud navigatsioonikaardid. Raadiojaamad peavad olema töökorras, sisselülitatud ja kindlasti peab oskama neid kasutada. See on vajalik näiteks olukorras, kus merevalvekeskus soovib merel liikuvate alustega ühendust võtta ning neid veekogul tekkinud ohtudest teavitada. Kui raadiojaam on välja lülitatud, seda teha ei saa.

Iga uue sihtkoha valimisel peab tegema eeltööd ja valima ohutuima marsruudi. Soovitame mitte võtta riske ja kahtluse korral valida alati marsruut, mis on küll pikem, aga turvalisem.

Lääne prefektuur jagab oma haldusala mereturvalisusega seotud teavet Facebookis leheküljel nimega “Mereturvalisus Lääne prefektuuris”: fb.com/mereturvalisus. Pidage lugu ohutusest, teadlikust käitumisest ning tundke rõõmu merest ja merel olemisest.

Ootame kõiki huvilisi 17. märtsil navigatsioonihooaja avaseminarile “Saarlased näoga mere poole” Kuressaare spaahotellis Rüütli. Seminari eesmärk on tõsta saarlaste teadlikkust mereohutusest ja -päästest. Samuti ootame lapsi osalema joonistusvõistlusel “Oleme mererahvas!”.

Tanel Nuut, Kuressaare politseijaoskonna juhtivpiirivalvur

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 126 korda, sh täna 1)