Ega siis üksikute sulide pärast kõik sulid ole

Justiitsministeeriumi andmetel avastati möödunud aasta jooksul Saare maakonnas 26 soodustuskelmuse episoodi. Kas sellised juhtumid heidavad varju ka ausalt käituvatele investeeringutoetuste taotlejatele ja kasutajatele?

Mihkel JürissonMihkel Jürisson, MTÜ Kallaste Rand juhatuse liige:

Neid, kes käituvad ja talitavad vääralt, on läbi ajaloo olnud – sulisid leidub alati. Selletõttu ei tohi aga tekkida suhtumist, et kõiki käsitletakse nagu sulisid.

Peab olema mingi põhjus, miks nii kaugele on mindud. PRIA on mingitest juhtumitest järeldusi teinud ja kontrolli karmistanud, aga ma ei mõista sellist järjepidevat töötlemist. Julgen arvata, et on tekkinud mingisugune paranoia. Ilmselt on PRIA-s tööjõudu vähe ja kaasatakse võib-olla vähekogenud ja teemas väheorienteeruvaid nõustajaid. Tean seda varasematest juhtumitest, et aastaid töödeldakse kedagi, kes on projekti esitanud, ja üritatakse erinevate süüdistustega seda raha, mis ühe käega on antud, teise käega tagasi võtta.

Et kui on näha, et tegelikult ei ole süüdistamiseks alust, siis ikka üritatakse asja erinevate nurkade alt käsitleda: järsku ikka leiab midagi.

Mul on tunne, et see surve on tulnud üldse kusagilt mujalt. Võib-olla on see poliitiline surve, et niimoodi kõiki mitmeid kordi üle kontrollitakse ja ikka üritatakse leida midagi, mis viitaks sellele, et on õigus raha tagasi nõuda. Millest selline jonn ja milleks see vajalik on?

Kui projekt on allkirjastatud, PRIA on raha välja maksnud ja tagantjärele siis selliseid asju tehakse, on moraalne kahju, mis taotlejale põhjustatakse, väga suur. Mis sest, et ta pärast õigeks mõistetakse.

Kindlasti on sulid ka teiste mainet rikkunud, teisalt kipub midagi tõsiselt viltu olema ka PRIA-s, kui taotlejaid sellisel moel pommitatakse. Jah, leitakse ka mõned sulid, aga kui palju on tümitatud neid, kes on hiljem osutunud süütuks.

Meie MTÜ koondab sadama omanikke ja kalureid ning PRIA-poolse surve all kannatasid moraalselt paljud inimesed, kes tundsid, et neid on alusetult süüdistatud. Seda tehti päris pikalt, aastaid, enne kui PRIA süüdistatud lõpuks õigeks mõistis.

Kuidas asjalood peaksid käima? Toon paralleelina EAS-i. Algul tehakse asjad puust ja punaselt ette, võetakse projekt pulkadeks lahti, tehakse teema selgeks. Kas taotleja on aus, kas tema kavatsused on ausad. Kui raha kätte ja aktsept antakse, siis tagantjärele ei hakata enam omaenda tööd üle hindama, et kas kontrollisime ikka piisavalt. Kontroll peab kohe olema tugev ja põhjalik, et välistada sulid. Et need, kes teevad õiget asja, ei peaks pärast kannatama igasugu järelküsitluste ja pommitamiste all.

liisi kuivjõgiLiisi Kuivjõgi, A-Orbu OÜ juht:

Kindlasti heidab see varju ka neile, kes on tegutsenud ausalt. See, et ilmsiks on tulnud nii palju pettusi, on kindlasti ohu märk. Toetused on ju abiks ettevõtjatele, kes vähegi midagi teha tahavad. Ning kui keegi midagi valesti teeb, siis puudutab see kindlasti igaüht ja paneb mõtlema. Eriti käib see ettevõtluse kohta saare peal.

Suhtumist, et “näe, need said toetust ja küll nad sellest rahast midagi ka oma tasku panevad”, tuleb kindlasti ette. Ma ei usu siiski, et selline suhtumine oleks valdav. Arvan, et inimesed on oma loomult ikka head. Meie ettevõtte kohta ma kahtlustavaid vihjeid, et “ka sina, Brutus!” kuulnud ei ole.

Oma kadakasiirupi-ettevõtte jaoks oleme toetust saanud EAS-ilt – alustava ettevõtte starditoetust –, samuti toetati meid seadmete soetamisel LEADER-programmist. Ka ehituse toetuse kohta oleme positiivse vastuse saanud.

tiina oleskTiina Olesk, Metsküla küla­­seltsi juhatuse liige:

Mingit varju heidab see kindlasti. Eks see, kui keegi on millegi niisugusega vahele jäänud, pane kedagi kindlasti ka ausaid tegijaid kahtlustama ja nende peale viltu vaatama. Et mine tea – said nüüd suure rahasumma, ju sealt kõrvale ka pannakse.

Leian siiski, et kes on ikka õigesti talitanud – nii, nagu ette nähtud –, ei peaks küll häbi tundma. Häbi peaksid tundma ikka need, kes on sahkerdanud ja toetusraha mitte-eesmärgipäraselt kasutanud.

Need, kes on ausalt käitunud, peavad ikka toredasti edasi tegutsema ja talitama. Me ei saa end mõjutada lasta. Valskust ja ülekohut on praegusel ajal suhteliselt palju – me ei saakski midagi teha, kui kogu aeg ainult selle peale mõtleksime.

Kui kogukond taotleb raha mingisuguse külaobjekti paremaks tegemiseks, siis peab sellest rääkima ja kui keegi tuleb küsima, siis näitama: vaat, selle raha eest tehakse valmis see ja see. Kõik peaks olema ikka avalik ja läbipaistev. Et igaüks, kes tahab teada saada, saaks oma küsimustele vastused. Inimestega tuleb rääkida, segaseks jäänud asjad selgeks rääkida. Siis ei teki kahtlusi, et järsku on selle raha kasutamisega midagi valesti. Suhtle inimesega, räägi, et plaanime teha sellist asja sellise raha eest – siis ei teki ka pingekohti.

Arvan, et need juhtumid, kus toetuse saajad on ebaausalt käitunud, tuleb avalikustada. Et need, kes ehk sooviksid seda samuti üritada, leiaksid, et parem on mitte proovida – niikuinii tuleb pettus välja. Et pärast ei oleks, parafraseerides klassikuid, piinavalt valus valesti elatud aastate pärast.

martin seppingMartin Sepping, Muhu Leib OÜ juhataja:

Inimesed on inimesed ja kui on võimalus petta, siis ikka leidub neid, kes võimalust kasutavad. Kus sohki saab teha, seal tehakse. See on kogu aeg nii olnud ja jääb nii. Alati on ju võimalus, et pettus ei tule lagedale.

Mina toetusi kasutanud ei ole, võtsin oma tööstuse rajamiseks pangalaenu. Meie toode on ju kommertstoode – ostame odavamalt toorainet, töötleme ümber ja müüme oma toote kallimalt maha, teenime kasumit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 449 korda, sh täna 1)