MASAPO toob sadamatesse turvalisust

Viimastel aastatel on Eestis arendatud väikesadamaid ja kasvanud on mereturistide arv. Juba ammu räägitakse 20–30-meremiilise vahemaaga sadamate vajadusest, et meresõitjad päevase teekonna järel puhata saaksid.

Seni on peamiselt tegeletud sadamakohtade n-ö füüsilise korrastamisega, et aluseid oleks üldse võimalik vastu võtta ja neile kaikohta pakkuda. Põhjamaade meresõitjad on huvitatud Eesti väikesadamate külastamisest ja meie vetes seilamisest.

Mida aeg edasi, seda kõrgemaks muutuvad ühiskonna nõudmised kogu taristule. Ühe olulise väärtusena ootavad väikelaevnikud sadamatelt kindlasti turvalisust ning seda igas mõttes. Nii seda, et reisi planeerimisel oleks võimalik aru saada, kuidas sadamasse sisse sõita, milliste tuulte eest sadam kaitseb, kui ka seda, kas merehäda korral on võimalik sadamast abi saada või millisel tasemel on sadama töötajad võimelised õnnetuse korral abi andma.

Eelmisel aastal sai Kesk-Läänemere programmi toel alguse väikesadamate mereohutuse arendamise projekt, ametliku nimega Development of Maritime Safety in Small Ports in the Baltic Sea Region (MASAPO). Algatatud väikesadamate mereohutuse projekti juhtpartner on Hiiu vallavalitsus. Üle mere on rahvusvahelisse koostöösse ja turvalisuse arendamise kogemuste saamiseks projektipartnerina kaasatud Ahvenamaa vabatahtlik merepääste.

MASAPO arendabki koostööd Eesti poolelt Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Kihnu kuue sadama ja Ahvenamaa kolme sadama vahel. Vabatahtliku merepääste kohalikud piloot­ühingud kasutavad oma ja rahvusvahelisi kogemusi väikesadamate paremate turvastandardite väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

“Heameel on tõdeda, et kohalikud omavalitsused tulevad kogukonna kaasamisel üha enam kaasa,” ütles Maidu Lempu Saaremaa vabatahtlikust merepääste seltsist.

Väga hea näitena võib tema sõnul esile tõsta Leisi valla, kus MASAPO projektis on tõsiselt õlg alla pandud omafinantseeringu osale. “Kogukonna kaasamisel on aru saadud Soela sadamas tegutseva vabatahtlike merepäästemeeskonna vajadustest,” kinnitas Lempu.

Eesti poolelt ehitatakse Kihnu Suaru ja Muhu Lõunaranna sadamasse merepäästejaamad. Merepäästejaama hoone rajamise eesmärk on merepääste- ja turvavarustuse hoidmine ning vabatahtlikele merepäästjatele tugipunktiks olemine.

Projektile on teadmiste ja oskustega abiks kõik piirkonna vabatahtlikud merepäästeühingud: Hiiumaa vabatahtlik merepäästeselts, Saaremaa vabatahtlik merepäästeselts, Muhu merepäästeselts ja Kihnu mereselts. Vabatahtlike merepäästeühingute ühendorganisatsioon Eesti vabatahtlik mere- ja järvepääste toetab merepääste- ja ohutusalaste koolitustega.

Projektijuht Sven Kriggulsoni sõnul loob MASAPO võimaluse vabatahtlike merepäästjate täiendavaks koolitamiseks ning samuti koolitatakse väikesadamate personali. Kõike seda tehakse sadamate turvalisuse taseme tõstmiseks.

Projekti lõpuks on Eesti ja Ahvenamaa ühiste kogemuste baasil välja töötatud sadamaturvalisuse kvaliteedimärgis.

Uudistetoimetus

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 554 korda, sh täna 1)