Ühinemine: ääremaastumise hirmud ja paranemislootused (1)

PADJAKLUBI ARVAMUS: Prouad (vasakult) Silvi Ojapõld, Ülle Roomere, Helbe Peeters, Endla Lepp, Aliide Uusna, Tiiu Villsaar, Marta Krumm, Aino Nurk, Luule Süld pakuvad küpsist ja arvavad, et omaette saab ka väga kenasti hakkama. MAANUS MASING

PADJAKLUBI ARVAMUS: Prouad (vasakult) Silvi Ojapõld, Ülle Roomere, Helbe Peeters, Endla Lepp, Aliide Uusna, Tiiu Villsaar, Marta Krumm, Aino Nurk, Luule Süld pakuvad küpsist ja arvavad, et omaette saab ka väga kenasti hakkama.
MAANUS MASING

Ühinemisjutud tekitavad inimestes kahetisi tundeid. Ühed kardavad, et nad unustatakse ääremaal ära ja teised usuvad optimistlikult, et koos on lihtsam ja lõbusam.

Ida-Saaremaal on valdade ühinemise osas proovitud oma asja ajada. Ikka ja jälle tuleb keegi välja ideega, et äkki oleks parem, kui sealsed kolm-neli valda leivad ühte kappi paneks. Kogu Saaremaad hõlmava omavalitsuse puhul kardetakse jääda ääremaaks. Saarte Hääl käis Ida-Saaremaal ja uuris sealsetes valdades, mida asjast arvatakse.

Ei taha kolhoosi

Karja Pagari ees seisvad mehed leiavad, et tegelikult on täiesti ükskõik, kas üldse keegi kellegagi ühineb. Või kas seda vaja on. “Ma olen Leisi vallaga harjunud tegelikult. Aga ega vist pole vahet midagi,” arvab Luulupest tulnud Valter Jõgi (pildil). Keegi naisterahvas, kes pagariäri poodi lipsab, hõikab käigu pealt oma arvamuse: “Oleme Leisi vallaga väga rahul!”

Leisi keskuses on oma kalalavkaga kohal teada-tuntud kalakaupmees Alar Aas. Tema sõnul on vähemasti Leisis tunda, et miskit käärib ja päris rahul ikka ei olda. Mööda Saaremaad sõitev Aas ütleb, et inimesed pole päris rahul mitte kuskil. “Kurdavad nii siin- kui sealpool otsas (Saaremaal),” räägib kalakaupmees. “Muhu on teine maa. Seal on kogukond ja nad hoiavad ühte,” lisab ta veel enne, kui järgmised ostjad tulevad.

Kala ostma tulnud Roland Noor on seda meelt, et Leisi peab omaette jääma. Tema loogika ütleb, et Leisi on piisavalt suur selleks, et ise hakkama saada. “Kui kõik vallad ühinevad, lähevad ju siin kohapeal koosseisud väiksemaks,” arvab ta. “Mina olen selle vastu, et peaks ühinema. Osavallad oleksid veel mõeldavad.” Noor arvab ka seda, et inimestel saab raske olema linnas käia kogu aeg. “See on jube kaugel ju,” ütleb ta ja kahtleb, kas linnas üldse teatakse, mis kohapeal toimub. Kui üldse mingi liitumine teha, siis tema arust võiks kokku panna Pöide, Leisi ja Laimjala. Orissaare on piisavalt suur, et üksi olla.

Kalakaupmehel on aeg üsna tühjavõitu vallakeskusest edasi liikuda. Tuleb veel lehemeeste auto juurde ja ütleb, et kui me tahame asjalikku arvamust kuulda, siis tulgu me temaga. Järgmine peatus on kooli internaat, kus on kokku tulnud daamide klubi.

End Padjaklubiks kutsutava klubi daamidel on laud kaetud. Koos käivad nad aastast 1965 ja keskmine vanus olla 80 kanti. Pakutakse küpsist ja meelitatakse kaupmeest jutuga, et tegelikult käiaksegi koos vaid sellepärast, et Aas oma kaladega tuleb. Kui ühinemise kohta küsida, siis tuleb kõik see jutt segamini: “Aga mis see parem siis on? Andku nüüd rahasid rohkem juurde, saab hakkama. Leisi tahab ikka omaette olla. Nii on vallavalitsus Leisis käeulatuses, kui midagi on vaja, saame vallalt kõik kätte. Me vanad inimesed, me ei sõida ju asju ajama linna ega kuskile, meil on vaja siin kõike. Me ei taha uuesti kolhoosi minna.”

Palju arvamusi, kokkuvõttes võiks öelda: “Pole mingit ühinemist vaja.”

Selgitage, palun

Orissaare ei tundu keskpäeval küll eriti ääremaa moodi, kuigi kohalikud seda rõhutada armastavad.

Kaupluse ees kuulutustetulpa uuriv Leo Suurtee arvab, et tegelikult ei tea tavainimene sellest ühinemisest midagi. “Mõnikord kuulan Vikerraadiot ja seal esitatakse küsimusi. Et helistage ja arvake. On teemad, millest tavainimene ei mõikagi, aga muudkui helistagu. Sama asi on selle ühinemisega,” toob Suurtee näite. Soovitab seejärel, et asi tuleks ikka lahti kirjutada: “Kust sellest muidu lugeda saab, inimene pole ju kursis.”

Tema arvab ka, et tavainimene tahaks ikka väiksemaid valdu. Vallamajas on siis kõik olemas, muidu hakka linna kolistama.  Suurtee ütleb, et Ariste küla asub Orissaare külje all ja seal on üsna julge olla.  „Mida kaugemalt kolkast oled, seda kehvem saab sul olema,” kinnitab ta.

Saarte Häälel veab ja saab jutule ka ühe Orissaare väärika kodanikuga, kelle arvamus väga paljudele loeb.  Milvi Viss (pildil) ütleb, et tema on ühinemise poolt. “Orissaare jääb küll ääremaaks, aga ikkagi,” on teenekas proua kindel. Tema on seda meelt, et ega halvemaks ikka lähe. Ainult paremaks saab minna. Üks tegelane peab tema arvates kohapeale jääma. Keegi, kes vanu inimesi aitab. Sotsiaaltöötaja siis.

Milvi Viss räägib, et temal näiteks pole küll vallamajja asja. Viimati käis ta seal paar aastat tagasi, kui lahkuva spordijuhi jäämise nimel väikest protesti korraldati. “Ma võin ju neid protestikirju ka linna viia,” naerab Viss. Üldise arvamusega olla Orissaares tema sõnul nii, et ega inimesed selle ühinemisega väga päri ole.

Poe eest pühib kiiresti mööda Muhu saare jaanalinnukasvataja Helena Eerik. Temal muret pole, kuna Muhu jääb ikka omaette. “Ma arvan küll, et paljusid asju saab koos teha lõbusamalt,” annab ta saarlastele vaat et vihje.

Tiina Kirs, ka muhulane, arvab, et kõik tuleb kokku panna. Muhu ka. “Koos on lihtsam,” ütleb neiu.

Noortel peaks ükskõik olema

Pöide valla keskus Tornimäe on sama vaikne, kui oli Leisi. Pöide on muide ainus Saaremaa vald, mille esindajad ei läinud ühinemise üle isegi arutama. Vallavolikogu seisukoht oli, et pole vaja.  Bussipeatuses seisev daam on hoopis Orissaarest ja keeldub oma nime ütlemast. Ühinemise kohta ütleb ta, et temal puudub igasugune seisukoht ja arvamus.

Orissaares käib tööl ka Jaan Paju, muidu Pöide kandi mees. “Mina olen vallavanemaga ühel nõul. Ei tea, mis mõte sel ühinemisel on,” ütleb kindlamoeline mees. Tema ei tea, miks seda tahetakse, ja proovib üldse poliitikast eemale hoida.

Kaupluse ees uhkele rulaatorile toetuv Aino Siinor (pildil) on ühinemisteemaga kursis. “Seda kuuleb kogu aeg,” ütleb ta. “Aga mis see vanainimene ikka arvab. See’p arva mitte midagi.” Natukese pinnimise peale arvab proua Aino, et ega inimestel vallavalitsusega kuigi palju kokkupuudet ju pole. “Kui sotstöötaja jääb kohale, siis muud asja pole. Sellega on natuke rohkem asjaajamist,” räägib ta oma vajadustest. Vallavanemate kadumise kohta ütleb ta, et “miks neid vallavanemaid peakski nii palju olema”. Noortel inimestel on tehnika käepärast võtta ja seepärast arvab Aino Siinor, et nende jaoks on väikese valla olemasolu vähetähtis. “Neil peaks ikka jumala ükskõik olema,” nendib proua ja hakkab rulaatoriga mööda päikesepaistelist Tornimäe külatanumat reipalt liikuma.

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 525 korda, sh täna 1)