Ministeerium suurendab võitluses tuulekaeraga maaomaniku vastutust

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lihtsustab tuulekaerast teavitamise süsteemi ja suurendab maakasutajate omavastutust tuulekaera levitamise eest.

Muudatusega kaob maakasutajatel kohustus tuulekaera tõrjekava koostamiseks ja selle kooskõlastamiseks põllumajandusametiga, küll aga määratletakse täpsemalt vastutuse ulatus tuulekaerast teavitamata jätmise ja levimisvõimelise tuulekaera levitamise korral, teatas maaeluministeerium.

Eelnõuga määratletakse, et maakasutaja, kes tuvastab oma põllumajandusmaal levimisvõimelise tuulekaera esinemise, peab teavitama sellest põllumajandusametit hiljemalt 31. juuliks.

Tuulekaera levitamise vältimiseks tuleb tuulekaera taimed enne levimisvõimeliste seemnete valmimist hävitada. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamata jätmise korral on võimalik karistada maakasutajat rahatrahviga.

“Senine regulatsioon ei ohjelda tuulekaera levikut ning tuulekaera levik ei ole vähenenud. Tuulekaeraga saastunud alade andmekogus oli 2015. aasta märtsi seisuga 1945 maakasutajat põldude pinnaga 231 402 hektarit, mis on ligikaudu 38 protsenti põllukultuuride kasvupinnast,” ütles maaeluministeeriumi taimse materjali büroo peaspetsialist Vahur Mõttus eelmisel aastal BNS-ile.

“Tuulekaera-vabaks tunnistati ja kustutati tuulekaeraga saastunud alade andmekogust 2014. aastal 1229,61 ha, kuid lisandus 5275,91 ha,” tõdes Mõttus ja lisas, et suuremad tuulekaeraga saastunud alad on 74,5 protsendiga Lääne-Virumaa, 52,1 protsendiga Raplamaa ning võrdselt 46,5 protsendiga nii Saare- kui ka Läänemaa.

Tuulekaer (Avena fatua L.), lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on Eestis kujunenud raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mida peab tõrjuma, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada olulist majanduslikku kahju teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel.

Tuulekaeraga täielikult saastunud teraviljapõllu puhul on saagikadu 15 protsenti. Kui aastal 2014 lähenes Eestis teravilja kogusaak miljonile tonnile, siis hinnanguliselt oleks saagikadu 150 000 tonni aastas, kui tuulekaera ei tõrjutaks. Tuulekaera tõrjumine toimib siis, kui tõrjet tehakse komplektselt kogu põllumajandussektoris.

BNS

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 192 korda, sh täna 1)