Jäätmete liigiti kogumisest

Veebruaris jõustunud Muhu ja Ida-Saaremaa ühise jäätmehoolduseeskirja muudatuse kohaselt tuleb senisest suuremas ulatuses liigiti sortida tekkinud olmejäätmeid. Vastavad olmejäätmete sortimise nõuded on kehtestatud riiklikul tasemel.

Olmejäätmete seast tuleb endiselt eraldi koguda ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (koondnimetusena “biolagunevad jäätmed”), paber ja kartong, suurjäätmed (vana mööbel, WC-potid, valamud, vaibad jne) ja probleemtoodete jäätmed (elektriseadmed, vanarehvid, romusõidukid ja nende osad, patareid ja akud).

Edaspidi tuleb eraldi koguda ka olmes tekkinud metallijäätmed, klaas (lehtklaas) ja puit, 1. jaanuarist 2017 ka plastik, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid ja pinnas) ning tekstiil.

Kõiki nimetatud jäätmeliike saab juba praegu üle anda jäätmejaamades, seega majapidamisse täiendavaid kogumiskonteinereid paigutada ei ole tarvis. Samuti võib liigiti kogutud jäätmeid taaskasutada tekkekohas või anda need jäätmejaama asemel üle mõnele muule ettevõttele, kes omab jäätmeluba seda liiki jäätmete käitlemiseks.

Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama. Kodumajapidamisest pärinevaid ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ka ohtlike jäätmete kogumisringide käigus, mida korraldatakse kord aastas, tavaliselt septembris või oktoobris. Kogumisringi toimumisest teatatakse ette valla kodulehel ja maakondlikes ajalehtedes.

Pakendijäätmed saab viia avalikesse pakendijäätmete kogumiskonteineritesse. Kollastesse konteineritesse võib panna segapakendit, st mistahes materjalist pakendit, sinistesse konteineritesse ainult paberit ja kartongi, torni- või kellukesekujulistesse rohelistesse mahutitesse vaid klaaspakendeid.

Biolagunevad jäätmed tuleks kompostida tekkekohas või selle lähedal. Kortermajade puhul ja muudel juhtudel, kus lahtine kompostimine on keeruline, tuleks kaaluda komposteri kasutamist. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib põletada lahtises tules kooskõlas üldiste tuletegemiste reeglitega ajavahemikus 1. oktoober kuni 15. mai. Biolagunevad jäätmed võib üle anda ka jäätmekäitlejale.

Paber ja kartong tuleb viia kas sinistesse pakendikonteineritesse või jäätmejaama. Paberit ja pappi võib ka põletada, kasutades seda väikeses koguses tule hakatamiseks või taaskasutada tekkekohas muul kombel.

Suurjäätmed ning mittepakendilist päritolu klaas ja plastik tuleb viia jäätmejaama.

Probleemtoodete jäätmed tuleb viia jäätmejaama. Üleantavad elektriseadmed peavad olema üldjoontes komplektsed. Patareid ja väikeakud võib viia ka nende müügikohtades asuvatesse kogumiskastidesse. Romusõidukeid võetakse vastu autolammutustes, teatud juhtudel ka vanametalli kokkuostus.

Metallijäätmed tuleks viia vanametalli kokkuostu. Vastavat teenust pakub Maasi jäätmejaama juures Orissaare Vanametalli Kokkuost OÜ, mujal maakonnas ka Sikassaare Vanametall OÜ ja Kapra Vanametall OÜ.

Puit tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas. Küttekoldes või lahtises tules tohib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu. Kui värvitud või immutatud puitu ei ole võimalik taaskasutada, tuleb see viia jäätmejaama.

Tekstiil ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb taaskasutada tekkekohas või anda üle jäätmekäitlejale.

Ida-Saaremaa ja Muhu piirkonda teenindav Maasi jäätmejaam on avatud E, K, L kell 9–17, tel 53 480 250. Maasi jäätmejaamas võetakse tasuta vastu kodumajapidamisest pärinevaid ohtlikke jäätmeid, pakendijäätmeid, paberit ja kartongi, olmes tekkinud probleemtoodete jäätmeid ja metallijäätmeid. Klaasi ja plastiku vastuvõtuhind on 50 €/t, tekstiilil 100 €/t, suurjäätmetel ja puidul 153 €/t.

Kuressaare lähedal asuv Kudjape jäätmejaam on avatud E–R kl 8–18 ja L kl 10–15, tel 45 28 090. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade elanikelt võetakse tasuta vastu probleemtoodete jäätmeid ning korraga kuni 20 kg ajalehti ja ajakirju. Puhta värvimata ja immutamata puidu ning kivide ja pinnase vastuvõtuhind on praegu 46,02 €/t, biolagunevad jäätmete, suurjäätmete, klaasi, värvitud ja immutatud puidu, plastiku ja tekstiili puhul 114,65 €/t.

Jäätmete eraldikogumise mõte on suunata need taaskasutusse, seepärast ei tohi avalikesse konteineritesse või jäätmejaama toodud pakendid, paber ja kartong ning plastik olla määrdunud või vettinud, vastasel korral tuleb need panna segaolmejäätmete hulka.

Jäätmete sortimisel tuleb lisaks kehtivatele õigusaktidele lähtuda ka kainest mõistusest. Kui majapidamises mõnda nimetatud jäätmeliikidest oluliselt ei teki, siis ainult ühe vana jope või klaasitüki pärast pole mõtet jäätmejaama tulla. Jäätmete eraldi kogumine on põhjendatud ainult siis, kui seeläbi säästetakse materjali ja energiat rohkem, kui neid kulutatakse.

Tambet Tamm, Maasi Jäätmehoolduse OÜ juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)