Väikeste sammudega keskkonnateadlikumaks

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumisest annavad märku pidevad prügipõletamised ja ületäitunud pakendikonteinerid, kuhu sageli poetatakse ka kõike muud peale pakendite.  LIINA JÜRISSON

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumisest annavad märku pidevad prügipõletamised ja ületäitunud pakendikonteinerid, kuhu sageli poetatakse ka kõike muud peale pakendite.
LIINA JÜRISSON

Märtsis hakkab Lääne-Saare valla territooriumil kehtima uus jäätmehoolduseeskiri (jäätmehoolduseeskirja eelnõuga on võimalik tutvuda www.läänesaare.ee). Jäätmehoolduseeskirja eelnõu on koostanud ühiselt seitse Lääne-Saaremaal asuvat omavalitsust (lisaks Lääne-Saare vallale reguleerib see jäätmehooldust ka Pihtla, Mustjala, Kihelkonna, Salme ja Torgu valla territooriumil ning Kuressaare linnas). Eeskirja eesmärk on jäätmehooldusnõuete ühtlustamine piirkonnas nii jäätmevaldajate kui ka jäätmekäitlejate jaoks.

Eeskirja olulisemad muudatused puudutavad pakendite kogumist avalike pakendipunktide kaudu, ehitusjäätmete ja vanapaberi liigiti kogumise kohustust ning avalikel üritustel pakendite kogumist segaolmejäätmetest eraldi.

Vastavalt kehtivale jäätmeseadusele on muudatusi ka biojäätmete kompostimisnõuetes. Kui biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris, siis köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises, kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab selle omanik likvideerima oma kulul.

Jäätmehoolduseeskirjal on viis lisa. Lisas 1 on ära toodud iga omavalitsuse eritingimused, sh näiteks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud külade ja jäätmeliikide loetelud, täpsustatud tingimused, jäätmete äraveo minimaalne sagedus, vanapaberi- ja biojäätmete konteineri kasutamise kohustus sõltuvalt korterite arvust jms.

Lisa 2 on taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks. Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastada vaid kinnistuid, mida ei kasutata või kus ei elata. Kui vallaelanikul on näiteks kaks majapidamist ja ta kasutab neid aeg-ajalt mõlemaid, loetakse ta mõlemal pool ka jäätmetekitajaks. Riigikohtu lahendite näol loetakse elamu kasutamiseks ka seda, kui seal käiakse vaid mõned korrad aastas. Seega võib korraldatud jäätmeveost vabastust taotleda vaid selleks perioodiks, kui hoonet ei kasutata või seal ei elata.

Kui tegu on olukorraga, kus majapidamist teatud ajal kasutatakse, siis selleks ajaks vabastust prügiveost ei väljastata. Kui neid perioode on raske ette näha, on variant kasutada ühismahutit (eeskirja lisa 5), mis tähendab, et eelneva kokkuleppe alusel on õigus viia oma prügi teise kinnistu konteinerisse. Ühismahuti kasutamist võib taotleda koos naaberkinnistute omanikega, korteriühistutega, ettevõtetega. Võimalik on ka olukord, et ühismahutit taotleb üks jäätmevaldaja oma kahele või enamale kinnistule, määrates ühismahuti asukohaks kinnistu, mida enim kasutatakse.

Jäätmehoolduseeskirja lisa 3 on taotlus korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks tiheasustusalal, mis esitatakse juhul, kui jäätmevaldaja käitleb oma toidujäätmeid kinnises kompostris ja soovib prügivedu harvemini, kui jäätmeseadus seda ette näeb.

Lisa 4 on ehitusjäätmete õiend, mis tuleb täita lammutustööde lõpetamisel või juhul, kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3.

Korraldatud jäätmeveo osas uus jäätmehoolduseeskiri muudatusi kaasa ei too. Korraldatud jäätmevedu rakendub senistel tingimustel kuni 31. augustini 2016 kahes eraldi veopiirkonnas (Kaarma ja Kärla veopiirkond). Täpse info korraldatud jäätmeveo kohta leiab Lääne-Saare valla kodulehelt.

Hoolimata sellest, et ka seni kehtinud jäätmehoolduseeskirjas olid jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest, leidub Lääne-Saare valla haldusterritooriumil kahjuks siiski majapidamisi, mida aktiivselt kasutatakse, kuid mis jäätmeveoga liitunud pole.

Loodetavasti see olukord muutub peagi. Märtsi jooksul peaks kõigile majapidamiste omanikele, kes on seni mingil põhjusel korraldatud jäätmeveost kõrvale jäänud, laekuma teated nende liitmise kohta korraldatud prügiveo süsteemiga. Kui nimetatud teadete saajate hulgas on majapidamisi, mis on kasutusest väljas või mida kasutatakse väga harva, on võimalik taotleda ajutist vabastust korraldatud prügiveost või ühismahuti kasutamist.

Me kõik vastutame puhta, terve ja tasakaalustatud elukeskkonna eest. Ole arukas, sorteeri!

Liina Saar, keskkonna peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)