Punast kala on rohkem (15)

UHKE PÜÜK: Arbo Baran ja tema pühapäevane saak. Mõnele kalamehele jääbki see vaid unistuseks. Barani sõnul on ta vist küll üks õnnistatud mees. MADIS TEESALU

UHKE PÜÜK: Arbo Baran ja tema pühapäevane saak. Mõnele kalamehele jääbki see vaid unistuseks. Barani sõnul on ta vist küll üks õnnistatud mees.
MADIS TEESALU

Viimaste aegade head meriforellisaagid annavad lootust, et nõndanimetatud punast kala on meres taas rohkem. Seda toetab ka teadlaste arvamus.

Harrastuskalamees Arbo Baran sai  Sõrves landiga üle viiekilose meriforelli ja võis hõisata, et uus isiklik rekord on tehtud. Veidi aja pärast pidi ta tõdema, kuidas ajalugu tuleb veel kord ümber kirjutada. Landi otsa jäi veel üks forell, kes oli eelmisest suuremgi. Selline saak on Eestis pigem erand kui reegel. Seni kalamehed tõdevad, et lõhelisi on meres viimasel ajal ehk tõesti rohkem ja nad on ka suuremad. Seda arvamust toetavad ka teadlaste andmed, et noorkalade arvukus on jõgedes tõusnud.

“See püük oli muidugi müstika,” ütles Baran Saarte Häälele. Tema senine rekordkala kaalus 3,8 kilogrammi. Nüüdsest saagist esimene kaalus 5 ja teine ca 5,5 kg. “Enne seda tõmbasin viimase kala kaldale täpselt aasta eest, umbes 30 korda olen “nullitamas” käinud,” rääkis Baran.

Rohkem ja suuremad

Alles kolm aastat landiga püüdnud Arbo Baran arvas, et tal on lihtsalt õnne olnud. Mõni mees käib aastaid ja üle kahekilose ei saa. Samas püüti eile Sõrves taas korralik purakas – sedakorda 4,3 kilo.

Üle kahekiloseid kalu on sel aastal saanud ka näiteks tantsijana tuntud Semy Morgun. Eilegi Sõrves lanti loopinud Semy ütles Saarte Häälele, et talle tundub küll, nagu oleks “punast” rohkem liikumas.

Harrastuskalur Aivar Sõrm ütles, et tema kinnitaks tunde pealt küll punase kala arvukuse kasvu. Seda mitte üksnes harrastuskalameeste püügi järgi, vaid ka kutseliste kalurite saake silmas pidades. Sõrm märkis, et võimalik arvukuse kasv on tõenäoliselt nii inimtegevuse, kalade rände kui ka looduslike tingimuste tulem.

Saarte Hääl vestles ka mõne võrgumehega ning nemadki nentisid, et kala paistab veidike rohkem olevat küll. Nii Baran, Morgun kui ka Sõrm toonitasid aga, et nemad on vaid harrastajad ja täpsemaid vastuseid teavad kindlasti teadlased.

On rohkem

Mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa kinnitas, et meriforelli arvukus on tõusnud tõesti. Seda selle näitaja järgi, et kalamehed saavad teda merest rohkem kätte. Ja mitte ainult Saaremaal, vaid ka mujal Eestis.

“Ja meie seire näitab, et noorkalade arvukus jõgedes on tõesti tõusnud,” sõnas Vetemaa. Täpseid andmeid täiskasvanud meriforelli arvukuse kohta meres veel anda ei saa, kuna kala käitub erinevates ilmastikutingimustes erinevalt. Kord on kala rohkem ja siis polevat teda jälle üldse.  “Lühidalt kokkuvõetuna näitab see kõik, et kala on tõesti rohkem,” tõdes teadlane.

Vetemaa peab arvukuse tõusu võtmeks just seda, et väga palju on tehtud vooluveekogudes sigimistingimuste parandamiseks. Kindlasti on oma osa andnud ka viimaste sügiste kõrged veetasemed, mis sigimisele head on.

Vetemaa tõstis esile ka keskkonnainspektsiooni tööd ja vabatahtlikke kalakaitsjaid, kes on käinud kalade kudemisajal jõgesid kurikaelte eest kaitsmas ja kontrollimas.

Vetemaa sõnutsi peab arvukuse tõstmine toimuma ikkagi looduslikult. Kunstlik taastootmine ei ole kaugeltki nii edukas.

“Lõhede puhul näiteks on meie uuringud näidanud tohutut vahet looduslikult sündinud ja kunstlikult toodetud kalade ellujäämuses. Looduslikult sündinud ja kasvanud kala oskab palju edukamalt ohte vältida kui “vannikala”,” selgitas Vetemaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 6 625 korda, sh täna 1)