Majandusmees Valdek Kraus naudib pensionipõlve (2)

ÜHISTULISE TEGEVUSE EESTVEDAJA: Aastakümneid Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse esimehena ja tööstuskombinaadi Varma direktorina töötanud Valdek Kraus tegutses viimased paarkümmend aastat korteriteühistutega. Veebruarikuust naudib majandusmees pensionipõlve. IRINA MÄGI

ÜHISTULISE TEGEVUSE EESTVEDAJA: Aastakümneid Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse esimehena ja tööstuskombinaadi Varma direktorina töötanud Valdek Kraus tegutses viimased paarkümmend aastat korteriteühistutega. Veebruarikuust naudib majandusmees pensionipõlve.
IRINA MÄGI

Hiljaaegu korteriühistute liidu juhi kohustustest loobunud Valdek Kraus võttis meie kohtumise alguses välja raamatu, mida peetakse ka majandustegelaste piibliks.

“Siin, 1994. aastal eesti keeles ilmunud raamatus on kirjas, kuidas peaksime turumajandust juurutama. See oli piibel meie riigijuhtidele. Saaremaal on minu teada neid raamatuid vaid kaks. Teise samasuguse andsin kellelegi 20 aastat tagasi lugeda ja ta loeb seda siiamaani,” konstateeris Kraus.

Raamatu kasutegurist rääkides mainis majandusmees, et soovitused, mis selles paksus trükises kirjas, on Eestis peaasjalikult ellu rakendatud.

Valdek Kraus on korteriühistutega tegelenud 22 aastat. Meenutame algust.        

Esimesed korteriühistud asutati Saaremaal 1994. aastal. Tollal selleks veel eriseadust ei olnud. Asutamisel lähtuti ühistuseadusest. Hoogsamalt hakati korteriühistuid looma pärast vastava seaduse vastuvõtmist 1995. aastal. Seaduse rakendusseadusega pandi kogu vastutus kohalikele omavalitsustele. Protsess ei kulgenud siiski nii ladusalt, nagu algul arvatud.

  1. aastal sõlmis MTÜ Saaremaa Õppekeskus koostöölepingu Rootsi kooperatiiv­instituudiga ühistulise ettevõtluse alase koolituse korraldamiseks Eestis.

Sama aasta suvel kutsusime Kuressaare linnavalitsuse saali nii korteriühistute esindajad kui ka teiste kortermajade elanikud.

Muide, Tartus oli selleks ajaks loodud korteriühistute liit. Selle eestvedajaks oli Tartu aselinnapea, kes käis oma kogemusi meilegi jagamas. Samal päeval otsustasid kümne korteriühistu esindajad asutada ka Kuressaare korteriühistute liidu.

Varem oli korteriühistute liit loodud ka Rakveres. Virulased olid aga palju ambitsioonikamad. Nemad nimetasid oma ühenduse vabariiklikuks liiduks.

1999. aastal kolisid rakverelased oma liiduga Tallinna. Pärast mõningaid läbirääkimisi otsustasime nendega liituda. See tähendas seda, et ühistud astusid üleriigilise liidu liikmeks. Sama tegid ka tartlased.

Meie asutatud liit jäi riiulifirmaks ja kanti registrist maha 2015. aastal.

Saaremaale loodi üleriigilise liidu büroo, mille juhiks volitati sind.

Nii see oli. Pärast liitumist loodi 1999. aasta märtsis Saaremaa õppekeskuse juurde üleriigilise liidu büroo, mille ainuesindajaks ma jäin. Mõne aasta pärast büroo siiski likvideeriti ja üleriigiline liit sõlmis esindamislepingu õppekeskusega, kusjuures ühistute esindamine jäi ikkagi minu õlule.

Paratamatult tuleb arvestada ka ealiste muutustega ja juba kolm aastat tagasi tahtsin lepingut lõpetada. Tollal ei leitud aga asendajat. Tänavu oli nõus seda tööd jätkama juristiharidusega Evi Ustel-Hallimäe. Sümboolne tegevuse üleandmine toimus 2. veebruari ümarlaual vabariikliku liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla osavõtul.

16 aastat väldanud töö oli rohkem ühiskondlik tegevus, kuna õppekeskusele makstav summa oli sümboolne ja minu põhitegevus oli kogu see aeg täiskasvanute koolitamine ja seda mitte ainult Saare maakonnas, vaid mujalgi, nagu Pärnus, Viljandis ja Paldiskis.

Minu ülesandeks oli nii ümarlaudade korraldamine kui ka nõustamine- abistamine uute ühistute loomisel. Sellesse valdkonda kuulus ka sidepidamine kohalike omavalitsustega ja vabariikliku liiduga. Aastaid olin ka üleriigilise liidu nõukogu liige.

Ümarlauad toimusid tavaliselt kaheksa korda aastas, kus jagasime osalejaile erialaseid teadmisi. Kõige tähtsamaks võib vahest pidada seda, et ühistute esimehed said nendel kohtumistel omavahel tuttavaks ja kogemusi vahetada.

Kaks aastat tagasi pidasime Kuressaare linnavalitsuste ametnikega maha “prügisõja”.

Milliste probleemidega tuli rinda pista?

Lahendada tuli ühistute esimeeste ja korteriomanike tõstatud probleeme. Arusaamatusi põhjustasid vilets kommunikatsioon juhatuse ja liikmete vahel, seadusandluse mittetundmine, küsimused elamute renoveerimisel, elektriküttelt tsentraalküttele üle- või õigemini tagasiminek. Tihti ei ole elanikud rahul sellega, et midagi ei tehta, aga ka siis, kui tehakse.

Probleeme on olnud seinast seina ja põrandast laeni. Siinjuures tuleb nentida sedagi, et vähem probleeme kerkis üles ühistutes, mille esimehed osalesid ümarlaudadel ja koolitustel.

Majade rekonstrueerimine oleks palju hoogsam, kui ei oleks üksikute, eriti aktiivsete korteriomanike vastuseisu. Hiljuti oli mul jutuajamine ühe korteriomanikuga, kes oli vastu sellele, et juhatus tahab maja soojustada. Ta väitis, et eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel silikaattellistest ehitatud maja on niivõrd hea, et sellel ei ole mingit soojustust ega muud remonti vaja. Probleemi nägi ta laenude võtmises.

Minule on püütud selgeks teha, et laenu asemel tuleb enne tööde alustamist remondifondi raha koguda, mingu selleks või kümme aastat.

Olen siis küsinud, et mis on tänase raha väärtus kümne aasta pärast ja kui palju tuleb siis ehitustööde eest maksta. On neid, kes jäävad selle üle mõtlema, kuid on ka neid, kes jäävad enesele kindlaks, öeldes, et juba tema vanaema oli öelnud, et võlg on võõra oma.

Paljudes ühistutes teevad esimeestele peavalu võlglased. See teema vajaks aga juba omaette käsitlemist.

Viimasel ajal hakkab järjest enam tekkima küsimusi seoses uue korteriühistu- ja korteriomandiseadusega. Põhiliselt tahetakse teada, kas igas mitme korteriga majas tuleb ikka ühistu luua.

Probleeme on veel teisigi. Nendega on juba tegelema hakanud liidu uus esindaja. Viimasel ümarlaual soovisin talle selleks jõudu ja pikka närvi. Mina omalt poolt tänan kõiki, kes on aastate jooksul ühistulises tegevuses kaasa löönud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 797 korda, sh täna 1)