Mustjala volikogu vaidles tuliselt palgatõusu üle (3)

POOLT VÕI VASTU: Vasakul pool istuvad volinikud Heimar Põld, Toivo Lõhmus ja Jüri Ader ning seljaga pildil olev Aare Allik on palkade tõstmise vastu ja annavad sellest käega märku. Malve Kolli käes on leht uute palgaastmetega. Paremal pool istuvad Mihail Kauber, Aime Raaper ja Tiit Voksepp. Pildilt on välja jäänud Siim Tatter. MAANUS MASING

POOLT VÕI VASTU: Vasakul pool istuvad volinikud Heimar Põld, Toivo Lõhmus ja Jüri Ader ning seljaga pildil olev Aare Allik on palkade tõstmise vastu ja annavad sellest käega märku. Malve Kolli käes on leht uute palgaastmetega. Paremal pool istuvad Mihail Kauber, Aime Raaper ja Tiit Voksepp. Pildilt on välja jäänud Siim Tatter.
MAANUS MASING

Mustjala vallavolikogu istungil kinnitati napi häälteenamusega valla ametiasutuse ja allasutuste töötajate kümneprotsendiline palgatõus.

Uute palgaastmete ja seega palgatõusu poolt hääletas viis ja vastu neli volinikku. Volikogu ja revisjonikomisjoni liige Aare Allik tõi enne hääletamist välja, et kulude kasvu planeeritakse samal ajal, kui maksutulu väheneb. Ta ei pidanud seda jätkusuutlikuks ja soovis teistelt volinikelt kuulda mõistlikke kaalutlusi, mis kümneprotsendilist palgatõusu põhjendaksid.

Volikogu esimees Malve Kolli selgitas, et palgatõus kajastus tegelikult juba eelarve strateegias, mis oli varem koostatud. Ta lisas, et võrreldes hindade tõusuga ei ole 10-protsendiline tõus kindlasti ülemäära suur.

Uued palgaastmed võeti küll vastu, kuid sisuliselt sama vaidlus jätkus ka vallavanema palga kinnitamise punktis. „Pakun välja alternatiivi jätta vallavanema palk samaks,“ lausus Allik istungil. Tema sõnul ei ole vallavanema 10-protsendiline palgatõus 1502 euro peale proportsioonis, kui vaadata valla eelarvet ja rahvaarvu. Võrdluseks tõi ta mitme teise Saaremaa vallavanema palga. Lahendusena pakkus Allik välja, et palgatõusu asemel võiks rohkem maksta ühekordseid preemiaid.

Nii Malve Kolli kui ka volikogu aseesimees Mihail Kauber rõhutasid aga, et Mustjala vallavanemal on mitmeid lisakohustusi, näiteks projektide kirjutamine. Samuti pole Mustjalal abivallavanemat. Kui aga vallavanem Kalle Kolteri ülesanded mitme töötaja peale ära jagada, kasvaksid valla kulud veelgi, leidis Kolli. Ta lisas, et igal vallavalitsusel on oma struktuur ja seetõttu ei saa otseseid võrdlusi palkade osas tuua. Vallavanema uue palga kinnitamise poolt oli viis, vastu kolm volinikku ja erapooletu üks volinik.

Pärast volikogu istungit nentis Allik, et tegemist on jätkusuutmatu, kuid kindlasti populaarse poliitikaga. „Igal aastal käib see tõstmine. Minu meelest ei ole see õige,“ ütles ta. Allik märkis, et vallavalitsusel ei ole ette näidata suuri töövõite, mis oleksid valda rikkamaks teinud ja palgatõusu õigustaksid.

Kokku on Mustjala valla ameti- ja allasutustel 24 palgaastet, mis jäävad pärast üleeilset volikogu otsust 430 ja 1502 euro vahele. Enamik palgaastmetest jääb aga 430 ja 900 euro vahele. Malve Kolli selgitas, et palgatõus ei ole ka selles mõttes liiast, et Mustjalas on palgad võrreldes teiste piirkondadega üldiselt ikka madalama poole peal olnud. Kuna miinimumpalk tõuseb, vaadatakse palgaastmed igal aastal üle. Kolli sõnul on tõus olnud ka 5% või 7%, olenevalt aastast.

Palkade arutelu juures oli opositsiooni poole pealt kuulda mõningast nurinat ka selle üle, et Mustjala vallavalitsuses on palgal nii maanõunik kui ka maakorraldaja, kuigi maareformiga ollakse ühel pool. Vallavanem soovitas volinikel seepeale tutvuda ametijuhenditega. Maanõuniku juhendis seisab, et ametikoha eesmärk on planeerimis-, omandi-, maareformi- ja ehitusalases tegevuses omavalitsuse ülesannete täitmise korraldamine. Maakorraldaja kohustus on aga maakorralduslike ja majandusülesannete korraldamine ja täitmine.

Malve Kolli märkis hiljem, et tema hinnangul on vallavalitsuse struktuur rahuldav, arvestades valla suurust. „Kalle on see mees, kes valda tegelikult raha toob,“ tunnustas ta vallavanemat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 668 korda, sh täna 1)