Turvalisuse tagamiseks ei piisa vaid päästjatest ja politseinikest

Tänavu veebruaris moodustatud Saare maakonna turvalisuse nõukogu avaseminaril tõdeti, et nii kogukonnal kui ka igaühel meist on turvalisuse tagamisel oluline roll.

Arensburgi hotelli konverentsisaalis toimunud seminari eesmärk oli rääkida turvalisuse nõukogu ülesannetest ja tegevusest ning siseministeeriumi, maavanema ja nõukogu rollist turvalisuse valdkonna edendamisel. Samuti anti ülevaade politsei, päästjate, vabatahtlike, tervisenõukogu ja maavanema moodustatud komisjonide tegevusest turvalise kogukonna loomisel.

Vajalik on kõigi panus

Koostöö korraldamisest turvalise elukeskkonna kujundamisel rääkis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre.

“Nõukogu ülesanne on mõelda, mis on Saaremaa strateegia, just teie olete Saaremaa turvalisuse strateegid,” pöördus ta kokkutulnute poole. “Teie selja taga on meeskonnad teie organisatsioonis, ühingus, asutuses.”

Veldre tõdes: selleks, et Saaremaa oleks turvaline, ei piisa päästjatest ja politseinikest, vaid see on nii kogukonna kui ka meist igaühe panus. Tema sõnul on nõukogu esmaseid ülesandeid ühiste eesmärkide seadmine.

Nõukogu esimees, maavanem Kaido Kaasik avaldas lootust, et nõukogu kaudu suudavad saarlased oma hääle kuuldavamaks teha. “Tulevikus võiks suund olla see, et minister tuleb kohapeale ja uurib, millised on meie suunad ja plaanid, mitte meie ei pea kogu aeg Tallinnas küsimas käima,” lausus ta.

Sõna said nii Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar kui ka Lääne päästekeskuse Saaremaa osakonna juhataja Margus Lindmäe. “57 politseiametnikku on ressurss, millega tuleme väga hästi välja,” leidis politseitööd puudutavat statistikat tutvustanud Antsaar. Tema andmeil on varavastased kuriteod maakonnas vähenenud, ent narkokuritegude arv kasvanud. “Meie maakonnas on põhiline uimasti, mida tarvitatakse, kanep,” tõdes ta, lisades, et kanepit tuuakse sisse, ent kasvatatakse ka siinsamas Saaremaal.

“Viimastest suurtest kasvatustest, mis sai kinni pandud, oli üks Nasval ja teine Kuressaares eramaja kasvuhoones,” märkis ta.

Uimastid on popid

Antsaare sõnul väidavad narkopolitseinikud, et Saaremaal on 200 regulaarselt narkootilisi aineid tarvitavat inimest. “Uimastid koguvad alaealiste hulgas populaarsust,” nentis politseijuht.

Antsaar ei saanud oma sõnavõtus üle ega ümber vägivallakuritegudest. Tema sõnul leiab 70% vägivallakuritegudest aset nelja seina vahel. “Vägivallatseja on keskmiselt 25–35-aastane mees,” märkis Antsaar, lisades, et sajast vägivallatsejast üheksa on naised.

Margus Lindmäe sõnul oli tal tore paar päeva tagasi teada saada, et Saare maakond ei jää kärpekavade tõttu vaesemaks ühegi reageeriva päästeinimese võrra. “Kõik kolm riiklikku komandot ja operatiivkorrapidaja jäävad alles,” kinnitas ta. Praegu töötab Saare maakonna kolmes riiklikus komandos ja kontoris kokku pisut üle 70 inimese. Samuti tegutseb maakonnas 13 vabatahtlikku komandot.

Samuti oli eilsel seminaril juttu turvalise elukeskkonna käsitlusest Saare maakonna terviseprofiilis, maakonna liikluskomisjoni tööst, maakonna territoriaalse kriisikomisjoni ja vabatahtlike päästjate tegevusest.

Saare maakonna turvalisuse nõukogu moodustati riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja ettevõtjate koostöö ning siseturvalisuse 2015–2020 arengukava elluviimise koordineerimiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 400 korda, sh täna 1)