Leedus võrreldakse pagulaste tulekut katku levikuga (5)

SEISUKOHT: Rootsi ajakirjanik Påhl Ruin Vilniuse vanalinna tänavatel. Tema arvates on demokraatia tugevuse üks näitajaid suhtumine pagulastesse – mida tugevam demokraatia, seda sallivam suhtumine. PAHLRUIN.COM

SEISUKOHT: Rootsi ajakirjanik Påhl Ruin Vilniuse vanalinna tänavatel. Tema arvates on demokraatia tugevuse üks näitajaid suhtumine pagulastesse – mida tugevam demokraatia, seda sallivam suhtumine.
PAHLRUIN.COM

Mida väiksem on riigi demokraatlik kogemus, seda vähem soovitakse seal pagulasi vastu võtta. Säärane on tänapäeva Euroopas valitsev seaduspärasus, kirjutab ajakirjanik Påhl Ruin Lõuna-Rootsi Karlskrona linna ajalehes Blekinge Läns Tidning ilmunud arvamusloos. Selle seaduspärasuse suurepärane näide olevat Leedu.

Ajakirjanik Påhl Ruin käib Leedus sageli. Hiljuti osales ta aga Vilniuse keskväljakul ühel meeleavaldusel, mille olid korraldanud need vähesed kodanikud, kes igati tervitavad pagulaste abistamist ja vastuvõttu. Kahjuks osales meeleavaldusel vaid 15 inimest. Ja seda linnas, kus elanikke pea pool miljonit!

“Pagulaste tragöödia siin erilist kaastunnet ei tekita,” möönab Rootsi ajakirjanik pahameelega.

Veel enam, Leedus juhtus tähelepanelik rootslane nägema ka meeleavaldust sisserände vastu. Seal kandsid sajad inimesed loosungeid, milles protestiti Leedu muutmise vastu multikultuurseks ühiskonnaks. Leedulased ei soovivat “välismaiste kolonistide sissetungi”.

“Mingist sissetungist ei saa aga praegu veel juttugi olla,” jätkab Ruin. “Ametlikel andmetel on Leetu saabunud vaid käputäis pagulasi Lähis-Idast. Tõsi, läinud aasta sügisel nõustus Leedu – ja sedagi Euroopa Liidu survel – vastu võtma 1105 sõjapõgenikku.”

Seni on aga Leetu saabunud vaid kuus pagulast – perekond Iraagist ja abielupaar Süüriast, kus naine on inglise filoloog, mees disainer. Intervjuus kohalikule ajakirjandusele ütlesid nad, et soovivad oma tuleviku siduda just Leeduga. Rootsi ajakirjaniku arvates tulnuks neid seega vastu võtta avasüli ja suurte ovatsioonidega, sest viimastel aastakümnetel on Leedu väljarände tõttu kaotanud sadu tuhandeid inimesi, kellest lõviosa on parimas tööeas.

Pikemalt loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 429 korda, sh täna 1)