Röövpüüdjad tabati teolt (30)

RÖÖVPÜÜDJAD, TEIST TEHAKSE PILTI: Foto autor kirjutab, et tänapäeval on pildimehi palju, asi on aktuaalseks muutunud ja röövpüüdjad jälgimise all. KAHEPOOLNE RÜSA: Diagonaalselt piki Laugi jõge. 3 x ERAKOGU

RÖÖVPÜÜDJAD, TEIST TEHAKSE PILTI: Foto autor kirjutab, et tänapäeval on pildimehi palju, asi on aktuaalseks muutunud ja röövpüüdjad jälgimise all.
KAHEPOOLNE RÜSA: Diagonaalselt piki Laugi jõge.
3 x ERAKOGU

Sõrve linnujaama päevakirja on üles pandud uued fotod röövpüügist, sedakorda on aga ka püüdjad ise kaadrisse püütud.

3. aprilli postituses seisab: “Järjekordsed röövpüüdjad tegutsemas. Sedakorda Laugi ehk Upa jõel. Kahepoolne rüsa oli pooleldi diagonaalselt jõkke pandud, püüdes nii tulevat kui ka minevat kala.”

Kuna blogipidajad seda kohta jälgisid, õnnestus neil pildile saada ka kaks kalastajat. Ühte neist jälitati lausa koduukseni välja. Ka sellest on päevaraamatus kaadrid üleval. Postitus lõpeb lakooniliselt: “Edasine on juba keskkonnainspektsiooni rida.”

Saarte Hääl on varemgi kirjutanud, et keskkonnainspektsiooni inspektoritele on kalade kudemisaeg alati töörohke. Täpseid andmeid sellekevadiste juhtumite kohta pole aga veel kokku pandud.

Möödunud aastal tuvastati Saaremaal näiteks 37 kalapüügiga seotud rikkumist. Trahve määrati kokku 7188 eurot. Eestis kokku oli 485 juhtumit ja trahviraha nõuti 59 903 eurot, kirjutas Eesti Päevaleht.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles Päevalehele, et kohalikud inspektorid ei suuda 24 tundi ööpäevas jõgesid valvata ega saagi kõikjale jõuda. Nimelt asuvad paljud rüsad ja kunstlikud kärestikud eramaadel, mistõttu ei ole neid niisama lihtne lammutada.

Tartu ülikooli mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur Markus Vetemaa ütles Saarte Häälele, et haugi kudeajal püüdmine võib oluliselt mõjutada liigi varusid.

“Loomulikult on ka röövpüügiga nagu kalapüügiga üldse – ühe või kahe röövli püütud mõned haugid ei tee varule tegelikult midagi, aga kui püüdjaid on rohkem ja saak suurem, siis häirib see ju varu taastootmist,” lisas ta.

Kudeaegne püük on ohtlik just seetõttu, et kala koguneb merealadelt suhteliselt väikestesse piirkondadesse kokku, selgitas Vetemaa. “Seal on neid vahel näivalt väga palju ja nii tekibki tunne, et püük ei tee midagi,” tõdes ta. Tõeliselt häid kudealasid on aga vähem, kui kunagi oli, ja nii on kala just kudemise ajal kõige haavatavam.

Saaremaa haugivarud pole Vetemaa sõnul just parimas seisus. “Laias laastus võib öelda, et Väinameres ja Liivi lahes on enam-vähem, aga Sõrvest kuni Soela väinani on varu seis halb,” tõdes ta. Põhiküsimuseks on tema hinnangul paljude kraavide ja ojade kinnikasvamine.

“Esimese Eesti ajal püüdis pea iga mereäärne talumees oma maadel kudeajal haugi väikse rüsaga. Samas, selle võimaldamiseks hoiti kraavide suudmeid hoolega lahti, sageli kaevati suud igal kevadel üle. Nüüd selle poolega enam ei tegeleta ja ega ilma loata tohigi ju kaevata, aga püük toimub ikka,” tõdes Vetemaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 606 korda, sh täna 1)