Käes on viljapuude hoolduse aeg

Kevadel lõigatakse viljapuid enne, kui puu hakkab elama oma aktiivset elu. Oluline on märgata puhkema hakkavaid pungi. Lõikust võiks teha ajal, mil õhutemperatuur jääb –2° ja 6 °C vahele. See aeg võib soojadel talvedel olla veebruaris või märtsis. Pikaleveninud talvedel alles aprillis.

Pakase ajal lõikamisel võivad kooresse tekkida lõhed, sooja ilmaga hakkavad aga mahlad juba liikuma.

Pärast jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib õunapuid taas lõigata, kuigi siis raskendab võra kujundamist tihe lehestik. Sel ajal lõigates ei teki vesivõsusid ja haavad paranevad kiiremini. Südasuvel võib noori kasve liiga tihedatest kohtadest kergesti ära murda. See parandab võra valgustingimusi ja viljad kasvavad suuremaks. Vana puu tugeval noorendamisel on hiljem hooldamine kergem just vesivõsude eemaldamisega kesksuvel.

Ka luuviljalisi võib hooldada suvel. Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel isegi intensiivsem. Kirsi- ja ploomipuu mahl on kummisarnane, mis takistab haavade paranemist ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad.

Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Luuviljalistel lõigatakse võrast oksi välja ehk kasutatakse harvenduslõikust. Vältida tuleks rohket lõikust ja hoida puu vormis pigem suvise noorte kasvude äramurdmisega.

Enne lõikama hakkamist tuleb puud hoolega vaadata – just võra –, jälgima peaks neid oksi, mis kasvavad sissepoole, ja uurima, kui palju on üldse vaja lõigata.

Viljapuudel tuleks kindlasti ära lõigata omavahel ristuvad oksad, samuti need, mis kasvavad tüve suunas ja otse üles. Eemaldada tuleb ka vesikasvud.

Peenemate okste lõikamiseks sobivad oksatangid või -käärid. Lõigata tuleks võimalikult risti oksaga, kuid kui oks kasvab püsti, tuleb vaadata, et lõikekoht ei jää päris lapiti, vaid ikka väikese kaldega punga suunas. Vältida tuleks vee kogunemist lõikekohale, see võib soodustada haiguste teket.

Ärge kahjustage puukoort!

Haiguste leviku tõkestamiseks tuleb tangid pärast haige oksa lõikamist desinfitseerida. Kuna õhus levib palju seenhaiguste eoseid, on soovitatav kõik lõikekohad hoolega katta pookevaha või haavapeitsiga.

Puu tüvi ja oksad hõõruge kindaga samblast ja sodist puhtaks, see tegevus mõjub puule turgutavalt.

Puid tuleks lõigata pigem vähem kui liiga palju. Võra peab jääma pärast lõikust nii hõre, et valgus ja päike sinna sisse pääseks. Liigsed oksad ei tohi kurnata puu kasvamist ja viljade valmimist. Okste lõikamise üks põhjus ongi see, et puul oleks kergem vilju kasvatada.

Lõikamise käigus ja pärast lõikamist tasuks puud vaadata igast küljest ja veenduda, et võras poleks liiga hõredaid või hoopis liiga tihedaid kohti.

Haav peab lõigatuna jääma siledaks, et kahjustajatele ei jääks peidukohti. Kasutage vaid kvaliteetseid ja teravaid lõikeriistu.

Oksi tuleks lõigata sagedamini ja korraga vähe, mitte harva ja korraga palju. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab aega ja nakkusoht on suurem. Tugev lõikamine on paratamatu vanade viljapuude põhjaliku noorendamise korral.

Ilusat kevade jätku!

Urmas Kask

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 153 korda, sh täna 1)