Tšernobõlis liiguvad taas hundid

INIMESED ON LÄINUD: Hundid jalutamas Lõuna-Valgevenes Tšernobõli keelutsooni jääva Orevitši küla tänavatel.  IBTIMES.CO.UK

INIMESED ON LÄINUD: Hundid jalutamas Lõuna-Valgevenes Tšernobõli keelutsooni jääva Orevitši küla tänavatel.
IBTIMES.CO.UK

Eeloleval nädalal möödub 30 aastat inimkonna ajaloo kõige kohutavamast tehnogeensest katastroofist – avariist Ukrainas asuvas Tšernobõli aatomielektrijaamas. Teadlastele üllatuseks on aga inimasunduse lõpule tuumajaama keelutsoonis järgnenud huntide, metssigade ia teiste suurte imetajate arvu kasv.

Enne seda, kui 1970. aastate Nõukogude Liidus hakati Tšernobõli aatomielektrijaama rajama, leidus neis paigus rohkesti hunte, põtru ja metssigu. Ametlikult on tuumajaama vahetus läheduses asuv piirkond praegu n-ö surnud tsoon, kus 1986. aasta kevadest on inimestel keelatud alaliselt elada.

Nüüd, pärast kolme aastakümne möödumist, on selle 4200 ruutkilomeetri suuruse maa-ala, kust omal ajal evakueeeriti ühtekokku 116 000 inimest (rohkem, kui on elanikke Eesti suuruselt teises linnas Tartus) taas hõivanud metsloomad. Hiljutised teadusuuringud näitasid, et pärast inimeste lahkumist on selles tsoonis märkimisväärselt rohkem loomi kui enne avariid tuumajaamas.

Mõni aeg tagasi viibis Tšernobõli kinnises tsoonis rahvusvaheline bioloogide uurimisrühm. Teadlaste eesmärk oli korraldada lennuaparaatide abil territooriumi vaatlus ja viia läbi suuremate imetajate loendus, et välja selgitada, kuidas on radioaktiivne kiirgus mõjutanud nende populatsiooni.

Erilise vaatluse alla võeti Lõuna-Valgevenes asuv Polesje riiklik radiatsiooni-ökoloogiline kaitseala (ingl k Polesie State Radioecological Reserve). Nimetatud kaitsela asutati 1988. aastal, et täpsemalt uurida radioaktiivse kiirguse mõju looduskeskkonnale. Omal ajal sai just selle kaitseala territoorium radioaktiivse kiirguse tõttu kõige enam kannatada.

Ekslikuks osutunud hüpoteesid

Enne uurimistöö algust sõnastasid teadlased järgmised hüpoteesid. Esiteks, radioaktiivse kiirguse tõttu kõige enam kannatada saanud aladel elab kõige vähem loomi. Teiseks, Polesje kaitsealal on vähem suuri imetajaid kui neil looduskaitsealadel, mis ei saanud kannatada. Kolmandaks, loomade asustustihedus on pärast avariid kogu aeg vähenenud.

 

pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 793 korda, sh täna 1)