Hitlercity: Münchenis avalikustati eskiisid Füüreri unistuste pealinnast (2)

POMPÖÖSNE: Ehkki Adolf Hitler on ajalukku läinud kui diktaator, kes külvas kõikjal kurjust ja hävingut, oli tal ka loominguline pool. Selle eskiisi olevat ta visandanud oma peaarhitektile Albert Speerile. Keskel on kujutatud Natsi-Saksamaa tulevase pealinna keskset ehitust, hiiglaslikku jaamahoonet võrdluses Rooma Püha Peetruse kiriku ning Pariisi Eiffeli torni ja Triumfikaarega (paremal). Vasakule jääb natsipartei ülistuseks kavandatud 200 meetri kõrgune obelisk võrdluses teiste samalaadsete objektidega. MERKUR.DE

POMPÖÖSNE: Ehkki Adolf Hitler on ajalukku läinud kui diktaator, kes külvas kõikjal kurjust ja hävingut, oli tal ka loominguline pool. Selle eskiisi olevat ta visandanud oma peaarhitektile Albert Speerile. Keskel on kujutatud Natsi-Saksamaa tulevase pealinna keskset ehitust, hiiglaslikku jaamahoonet võrdluses Rooma Püha Peetruse kiriku ning Pariisi Eiffeli torni ja Triumfikaarega (paremal). Vasakule jääb natsipartei ülistuseks kavandatud 200 meetri kõrgune obelisk võrdluses teiste samalaadsete objektidega.
MERKUR.DE

Müncheni riigiarhiiv avaldas enam kui 2000 natsismiajastust pärit dokumenti ja eskiisi. Neis kajastub Adolf Hitleri ambitsioonikas plaan ehitada München ümber Kolmanda Reichi uueks pealinnaks.

Kõigest sellest kirjutas sel nädalal Saksa veebiväljaanne Merkur.de. Väljaanne märgib, et riigi uue pealinna projekti olevat Hitler isiklikult pliiatsiga visandanud 1939. aastal. Tõsi, see eskiis pole seni veel avalikustatud.

Nagu teada, omas Baierimaa pealinn München Hitleri elus erilist tähtsust. Just selles linnas astus ta Esimese maailmasõja ajal keiserliku Saksamaa armeesse, pärast sõda liitus ta aga seal natsiparteiga, tõustes peagi selle juhiks. 1934. aastal nimetas Hitler Müncheni Liikumise Pealinnaks (sks k die Haupstadt der Bewegung), kuna 1923. aasta novembris oli just seal toimunud natside esimene võimuhaaramise katse – nn Hitler-Luddendorff-Putsch, mis on tuntud ka Õllekeldriputši (sks k Bürgerbräukeller-putsch) nime all.

Natsirežiimi ajal kuulusid äsjaavaldatud dokumendid Liikumise Pealinna ehitamise eriametkonnale. Nende dokumentide järgi pidi gigantsete hoonete ja maa-aluste raudteejaamadega uus pealinn valmima juba 1948. aasta augustiks.

Pealinna keskusesse kavandati suurejoonelist jaamahoonet, mida kaunistanuks hiigelsuur kuppel diameetriga 300 meetrit. Oma suurusega pidi see varju jätma nii Roomas asuva Püha Peetruse katedraali kupli kui ka Pariisi Triumfikaare. Hoone projekteerimisega hakkas tegelema Hitleri isiklik arhitekt Albert Speer.

 

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 329 korda, sh täna 1)