Kraavist leiti küte (2)

SUUR ASI: Mart Mäeker ja Aivar Sõrm kinnitavad, et vallikraavi puhastamine on väga suur ja vajalik ettevõtmine. MAANUS MASING

SUUR ASI: Mart Mäeker ja Aivar Sõrm kinnitavad, et vallikraavi puhastamine on väga suur ja vajalik ettevõtmine.
MAANUS MASING

Kuressaare linnuse vallikraavist pumbati välja 75 000 m3 vett ning ära koristada tuleb ligikaudu 8000 m3 muda ja kasvusid. Sekka mõned prügikastid, taarat ja kunagi paksu pahandust tekitanud hotelli küttesüsteem.

“Siin võiks teha Kuressaare talvised lumekoristamise võistlused,” viskab Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm linnuse vallikraavi serval seistes villast. Ainest selleks annab vallikraavi põhjas avanev pilt. Kopad koorivad põhja mudast ja tõstavad seda masinatele. Sõrme pakutu tähendaks siis lumelabidatega võidu kühveldamist. Kuid tegelikult poleks siin labidatega midagi teha.

Hoidis raha kokku

Vallikraav pumbati tühjaks tänu päästeõppusele. Abilinnapea Mart Mäeker ütleb, et ilma õppuseta olnuks juba vastava tehnika leidmine ülimalt keeruline. Rääkimata kokkuhoitud rahast. Nüüd kulub linnal paarkümmend tuhat, teist samapalju hoiti kokku. Viimati puhastati vallikraave 16 aastat tagasi.

Algselt oli plaanis korda teha vaid vallikraavi kesklinna-poolne osa, kuid Mäeker ütleb, et Veevärgi mahitusel võeti ette kogu kraavi puhastamine. Vallikraavis oli vett alates sügavusest 1,20 kuni koguni 2,70 meetri sügavuste aukudeni merepoolses osas.

Mäekeri ja Sõrme sõnul oli kraavis vett veidi enam, kui arvatud. Üheks põhjuseks vallikraavis olnud allikad. Muda oli kraavipõhjas ca 20 cm kihina.

Päästa tuli kraavis olnud kalu. “90% ulatuses on koger,” märgib Sõrm. Kokre ümber ei asustatud, kuna meres oleks ta võõrliik. Leidus ka ahvenat ja nähti üht haugi.

Muda viiakse staadioni taha, kus on täitmist vajav ala. Jaanipäevaks on tööd tehtud.

Kolm nädalat läheb töödele ja üks nädal vee tagasipumpamisele. Ka tulevikus ei saa teisiti, kui vallikraav tuleb mõne aja tagant puhastamiseks tühjaks pumbata. Kasvude vohamist eriti peatada ei anna. Sõrme sõnul võiks kaaluda mõne vetikaid sööva kala asustamist kraavi. Üks selline kala on karpkalaliste seltsi kuuluv valgeamuur. Kirglik kalamees Sõrm arvab, et ehk võiks vallikraavi asustada ka mõnda teist liiki, kuid kindlasti tuleb siis jälgida, kuidas kalad vallikraavis kohanevad ja hakkama saavad.

Tulevikku silmas pidades mõeldakse ka sellele, kuidas saaks kraavi lihtsamini puhastada. Sõrme sõnul oleks selleks ka lahendus. Praegu eraldab kraavi merest äravool, mille ees on tamm. Aivar Sõrme sõnutsi tuleks see asendada teisaldatava väravaga, mida saaks vajadusel tõsta ja kraavi väikese vaevaga tühjaks lasta.

TORUD: Vallikraavist väljavõetud kunagise küttesüsteemi torusid on mitme hea hunniku jagu. MAANUS MASING

TORUD: Vallikraavist väljavõetud kunagise küttesüsteemi torusid on mitme hea hunniku jagu.
MAANUS MASING

Vaidlusalune süsteem

Vallikraavi kaldal on näha suuri plastmasstorude hunnikuid. Torud on kraavist leitud. Tegu on Ekesparre hotelli kunagise maaküttesüsteemiga, mille paigaldasid eelmised omanikud ja mis tõi majja paksu pahandust.

Nimelt lasid Arco Vara toonased omanikud neile kuulunud Ekesparre hotelli soojustamiseks vallikraavi põhja paigaldada maaküttetorustiku. Linnavalitsus selleks väidetavalt luba ei andnud, kuna dokumendid jäid omanikel vormistamata. Praegu süsteem töökorras ilmselt ei olnud, sest torude üleskorjamise peale pole keegi kütte puudumise üle kaebama tulnud.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 502 korda, sh täna 1)