Null-maailmasõda hävitas salapärase mereinimeste tsivilisatsiooni (1)

OTSINGUL: Šveitsi teadlane Eberhard Zangger püüab selguse tuua Euroopa ajaloo ühele mõistatusele: miks u 3200 aastat tagasi hävisid kõik Vahemere idaosa riigid ja algas “tume ajastu” ehk Kreeka keskaeg. CINEMUSICOMPANY.COM

OTSINGUL: Šveitsi teadlane Eberhard Zangger püüab selguse tuua Euroopa ajaloo ühele mõistatusele: miks u 3200 aastat tagasi hävisid kõik Vahemere idaosa riigid ja algas “tume ajastu” ehk Kreeka keskaeg.
CINEMUSICOMPANY.COM

Trooja sõda oli tegelikult palju suurejoonelisem ajaloosündmus, kui seda on kirjeldanud vanakreeka poeet Homeros. Ühe šveitsi arheoloogi oletuse kohaselt võis see kuulus konflikt tegelikult olla nn Null-maailmasõja lõpustseen, mis umbes 3200 aastat tagasi hävitas kõik Vahemere idaosas eksisteerinud hilise pronksiajastu õitsvad tsivilisatsioonid. Kõigest sellest on kirjutanud Briti teadusajakiri New Scientist.

Mis oli Trooja sõja katalüsaator? Salapärane ja tõenäoliselt väga võimas luvi tsivilisatsioon, mille tähtsust pole arheoloogid seni osanud hinnata. Vähemalt nii arvab Šveitsis Zürichis tegutseva rahvusvahelise mittetulundusühingu Luvi Tsvilisatsiooni Uuringud (Luwian Studies) juht Eberhard Zangger.

11_saartehaal_28mai.indd

Õitseng ja häving

Teise aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid kogu Vahemere idaosas kõrgtsivilisatsioonid. Nii näiteks eksisteeris Egiptuse Uus riik (XVIII–XX dünastia, u 1550–1075) kõrvuti Anatoolias (Väike-Aasia poolsaar) tekkinud Hetiidi riigiga, Kreeka lõunaosas levinud Mükeene ja paljude teiste rahvaste tsivilisatsioonidega.

Üks asjaolu on aga hämmastav – kõiki nimetatud tisvilisatsioone tabas peaaegu üheaegselt ootamatu krahh, kusjuures nende kokkuvarisemine toimus väga kiiresti, kõigest vaid ühe-kahe inimpõlve jooksul. Mis võis olla selle põhjuseks? Kas järsk kliimamuutus? Või hoopiski mõni muu looduskatastroof, näiteks võimas maavärin? Kuid võib-olla ka rahutused ühiskonnas? Tänaseni ei ole ajaloolased suutnud ses küsimuses üksmeelele jõuda.

Eberhard Zangger arvab aga, et säärane teaduslike hüpoteeside paljusus on seletatav vaid ühe asjaoluga – mõistatusest puudub üks oluline detail. Tema sõnul on kõigi Vahemere idaosas pronksiajastu lõpus õitsele puhkenud tsivilisatsioonide huku peamine põhjustaja hoopiski üks võimas Anatoolia lääneosas eksisteerinud tsivilisatsioon. Teadlastele on see tsivilisatsioon praktiliselt tundmatu, sest praeguse seisuga pole seda lihtsalt veel põhjalikult uuritud.

Mereinimeste võimsus

Zanggeri argumentatsioon on üldjoontes järgmine: Lääne-Anatoolia on rikas maavarade, eriti aga metallide poolest. Seepärast oli kõnealune piirkond juba kauges minevikus inimeste jaoks olulise tähtsusega.

Satelliitülesvõtete uurimine võimaldas aga šveitsi teadlasel järelduse teha, et hilisel pronksiajal oli see Väike-Aasia piirkond väga tihedalt asustatud. Zangger leidis umbes 340 kohta, kus võisid kunagi asuda linnad. Praeguse seisuga on neist arheoloogide poolt uuritud vaid vähesed.

 

Pikem ülevaade ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 599 korda, sh täna 1)