Lümanda kool 120

Merike Kiil, Urve Kirss, Hermilde Part, Tiina Talvi ja Liia Raun

Merike Kiil, Urve Kirss, Hermilde Part, Tiina Talvi ja Liia Raun

Paeste seinte vahel laste hääli kajab, hoidmas hinges väärikust ja tarkust peas, toovad üritused kokkusaamishetki….*

Nad tulevad üksteise järel, üle ööde mustade vahemaade. Tulevad ja lähevad. Voolavad meist üle kui voolab vesi üle kivikeste – pisut vaid tõusu ja langust, pisut teekobamist, ja nad lähevad jälle, koondudes nädalateks, kuudeks, aastateks, elueaks. Ühed on neist heledamad, teised tumedamad, nii kuis antud saatusest. See on aeg, milles liikumine annab oma ajastule näo ja tegususe. (A. Mälk 1937).

23. juunil toimus Lümanda kooli kokkutulek.

Koolil oli 2015/16. õppeaasta juubeliterohke, mõned neist: 10 aastat Saare maakonna meistrivõistlusi jalgpallis, 15 aastat Manivalde Jõgi võrkpallivõistlusi, sügisel tähistasime Mälgu 115. sünniaastapäeva ja ta tütar Halliki sai 80 ja soliidse rea lõpetab – Lümanda kool 120, esimene ministeeriumi-kool Saaremaal. Sellised tähtpäevad näitavad järjekindlust, inimeste tegusust läbi aastate, traditsioonide ja eelnevate põlvkondade austamist ning väärtustamist.

 Seismas aastaid armas valge koolimaja…

“Kas mäletad? Armas klassiõde-vend, armas õpetaja või kooliaegne sõber… “ Nii avas kooli direktor Liia Raun kokkutuleku ajalookonverentsi. “Neid sõnu saab küsida mitmel erineval moel ja viisil, aga kindlasti viivad need tagasi igaühe kooliaega,” tõdes koolijuht. Seejärel kandis 7.-8. klass ette kooli loo läbi aastakümnete.

Ajalooõpetaja Urve Vakker rändas ajas tagasi 19.saj lõpu ja 20.saj. alguse ajakirjanduses avaldatud artikleid refereerides. “Nooremat ajalugu teavad paljud saalisolijad ja oleme ise üks osa ajaloost, kindlasti on paljugi veel kujunemisjärgus. Siinjuures keskendungi meie kooli varasemale perioodile,” teatas Vakker.

Ettekande teine pool oli pühendatud legendaarsetele vilistlastele ja Eestimaalgi tuntud inimestele: Peeter Süda, August Mälk, Aadu Hint, Mihkel Neps, Eduard Treirat, vennad Tiidused. Kokkutulekust osavõtjad nägid pilte ja kuulsid lugusid kooli esimestest õpetajatest Mihhail Jefimovist, Hans Arbeiterist ja Aleksander Saarest, Konstantin Niidist. Mihkel Kommel oli koolijuhiks ja õpetajaks 1911-1919 ja temagi mälestused rikastavad meie teadmisi tolleaegsest koolielust.

Teeme sporti, mõttetööd ja loodusretki, kaunid kunstid rikastavad meelt….

Peale ajaloolist ülevaadet algas pidulik kontsert-aktus ühislauluga. “Kooli laulu” esmaettekanne toimus juba jaanuaris õpilaste ajalookonverentsil, kuid nii suur auditoorium kuulis seda esmakordselt. Viis õp. Karin Pulk, sõnad õpetajad Kairit Kiisla, Reet Laht ja Liia Raun. Kokkutulekust osavõtjatele tegi sisuka ja väärika ettekande kooli direktor.

Kõneleja tõi välja meenutusi kooliaegadest, endiste direktorite ütlemisi ja arvamisi kooli kohta ja loomulikult andis ta ka ülevaate tänastest koolipere tegemistest ning ettevõtmistest.

“Peale tundides tarkuse jagamise on koolil tänapäeval hoopis suurem roll kogukonnas ja piirkonnas,” tõdes ta. “On matkad, ekskursioonid, huviringid, projektipäevad, spordiüritused…On isetegevust, laulu, tantsu, kunsti, meisterdamist, pühapäevakooli ettevõtmisi. Kõik selleks, et noorest koolijütsist sirguks täisväärtuslik inimene.

Viimastel aastatel on meie kooli märgatud ka vabariigis, oleme pärjatud väärtuskasvatuse ja invaühingu aasta heateo tiitliga,” rääkis Liia Raun.  “Kõike seda oleme saanud õpilastele pakkuda, sest meid toetab koduvald ja kogukond, lapsevanemad,” kiitis direktor. “Aitäh, austatud auväärsed endised koolijuhid. Tänud tehtud töö eest ja kooli arengule kaasa aitamast.

Tänutäheks teile meie uus almanahh “Põlispuude varjus”. Aitäh, Urve Kirss, Hermilde Part, Merike Kiil ja Tiina Talvi. Aitäh, direktorid Avo Virves, Enda Porman ja Margus Maasik. Aitäh kõigile, kes te olete andnud panuse meie kooli näo kujunemiseks, töödesse-tegemistesse,” lõpetas oma kõne praegune koolijuht.

Värskelt kooli lõpetanud Lisett Nurja ja Karl-Alder Kuivjõgi lugesid õp. Kairit Kiisla kokkuseatud vahetekste. Siin põimusid meenutused, liites kontserdi ühtseks tervikuks.

Õpetajate ansambel laulis oma nimilaulu “Talvike” (autorid Karin Pulk, Kairit Kiisla, seade Ülle Reinsoo). Kooli õpilased, lauljad-tantsijad näitasid oma oskusi ja kontserdi üheks tipphetkeks oli kolme põlvkonna ühine rahvatants. Õpetaja Niidi initsiatiivil kokku kutsutud endised õpilased tantsisid südamed soojaks ja näod naerule kõigile saalisolijaile.

Koos tantsisid õed-vennad, emad-pojad, isad-tütred… Õpetaja Tiina Niit tõi tervitusi nii vilistlaste kui ka õpetajate esindajana, sest on ta ju olnud kooliga seotud kogu teadliku elu, algul õpilasena ja nüüd juba aastaid lapsevanema ja õpetajana. “Ka tänapäeval on koolis oma Kiired-Tootsid, Teeled ja Arnodki ning sageli õpetavad õpilased ka õpetajaid.

Küll digimaailmas, küll kannatlikkust proovile pannes,” tõdes kauaaegne matemaatikaõpetaja. Meeleolukalt ja hingestatult meenutas kooliaegu vilistlane Liis Sepp. Liisi arvates on väike maakool koht, kus kõik tunnevad kõiki, iga vastutulijat teretatakse ja igale probleemile leitakse kiiresti lahendus. Lümanda on just see kool, milline üks kool peabki olema – väike, armas ja hooliv.

Valla poolt tõi koolile tervitusi abivallavanem Villi Pihl. “Teil on ilus ja korras maja, kus paistab kaugele hoolivus ja üksteisest hoolimine. See paistab tõesti välja teie õpilaste nägudelt, teie tegudelt ja kogukonnast, koolihoones,” tõdes ta. Vanim kokkutulekul osaleja oli kooli lõpetanud aastal 1943 ja noorim nädal tagasi, kaugeim osaleja oli tulnud Kanadast. Kokku oli meid 200 ringis.

Aastad kiirel lennul lapsepõlve viivad ….

Oligi aeg suunduda koolimajja, kus kokkutulekust osavõtjaid ootas kooli koka Kati Lindau meistrikäe all valminud supp ja Marta-Lovise tööka kollektiivi poolt kohvilaud ja maitsvad pirukad. Kogu päeva muljeid ja meenutusi sai jätkata koolimajas, vaadates näitusi, väljapanekuid, kroonikaid, Mälgu loomingut ja esemeid jpm.

DVD-l olid salvestatud õp. Külli Lindau õpetatud näitemängud ja need olid vaatamiseks kooli saalis. Õpetajate Pille Jõgi, Külli Lindau, Reet Lahe, Janno Tuuliku, Tiio Penu, Kairit Kiisla, Kristina Tiitsoni, Terje Kaskmäe, Urve Vakkeri, Tiina Niidi, Liia Rauna, Kairit Ranna, Gerta Nurga, Karin Pulga, Kaur Filippovi juhendatud õpilastöödest, fotodest ning kogutud materjalidest oli koolihoones üles seatud näitused, väljapanekud.

Oma suure panuse ürituse heaks andsid koolitöötajad Pille Teller, Ain Rand, Silvi Vakrõm, Rael Kütt, Kati Lindau ja Triin Malm.

Õhtul kell kuus oli tipphetk sportlastele. Toimus renoveeritud minispordiplatsi taasavamine. Koolitüdrukud, vilistlased ja külalised said uue platsi sisse mängida. Tänusõnad kõigile asjaosalistele ja loodame uue kvaliteediga platsi kunstmuru vastupidamisele taas kümnekonnaks aastaks.

Õhtul näeme kiviaedsel külateel…..

Enne jaanituleplatsile suundumist sai kultuurimaja saalitäis kuulajaid osa Lümanda külakoori Valgre-teemalisest kontserdist ja näitemänguseltskonna lustakast ühevaatuselisest näidendist “Onu paremad päevad”. Nüüd oli kõigil võimalus külateel meenutusi ja mälestusi heietada, kokku saada, nautida muusikat ja lõkketuld ning kohtuda koolikaaslaste, sugulaste või endiste sõpradega. Ikka nii, et kas mäletad?

Sa avad meile homse päeva väravad, me armas kodukool ja lapsepõlvemaa…..

Sellised kokkusaamised kaunistavad kooliaega, loovad kogukonnatunde ja lootuse tulevikuks, et kool kestab ja aastate pärast on taas põhjust kokku saada ja küsida “Kas mäletad?”

Aastad kiirel lennul lapsepõlve viivad, seljataha jäävad kooliaastad head. Ja kui kaugele meid kannavadki tiivad, kooli hoian mälestuste pikas reas.

*kõik tumedad tekstid Lümanda kooli laulust.

Õpetaja Urve Vakker

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 292 korda, sh täna 1)