Noored loodushuvilised uurisid Vilsandi rahvusparki

Maismaatigude otsimine Pilguse mõisa hoovis. MARIS SEPP

Maismaatigude otsimine Pilguse mõisa hoovis.
MARIS SEPP

Kakskümmend noort toimetasid kolm päeva Vilsandi rahvuspargis, kus tutvusid noore looduskaitsja Junior Rangeri kursuste raames sealse elustiku ja kohalike traditsioonide ning vanade töövõtetega.

Kolm päeva kestnud kursuse jooksul uurisid noored Vilsandil tigusid, karpe ja nahkhiiri, käisid Harilaiul rand-ogaputke inventeerimas ja looduses matkamas, tutvusid kultuuripärandiga, tegid loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi, mis propageerivad säästlikke tarbimisharjumusi. Lisaks õppisid võtteid looduses hakkama saamiseks.

“Praegu on käes mitmesuguste laagrite ja suvesündmuste kõrgaeg ja noored peavad tegema valikuid, kuhu nad jõuda soovivad. Meil on hea meel, et Junior Rangeri kursus on noortele loodushuvilistele võimalus, millest ei taheta loobuda,” rääkis keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Maris Sepp noortele suunatud looduskursusest.

“Kindlasti on kursustel osalevad noored ühed teadlikumad selles valdkonnas. Rõõmu teeb, et mitmeid meie erinevate rahvusparkide kursustel osalenud noori on keskkonnaminister tunnustanud noore looduskaitsja märgiga,” lisas Sepp.

Kursusele konkursiga

Tõepoolest, kursusele pääsemiseks tuli noortel loodushuvilistel vanuses 13-17 aastat läbida esmalt konkursisõel, kuna kohtade arv on piiratud: igasse rahvusparki pääseb kuni 20 osalejat. Kandideerimisel peeti olulisteks kriteeriumiteks varasemat osavõttu loodusteaduste viktoriinidel või aineolümpiaadidel ning sügavat huvi looduse vastu.

Maris Sepa sõnul laekus Vilsandi looduskaitsja kursusele 24 motivatsioonikirja, nendest üks ka mandrilt, ülejäänud Saaremaalt. Valituks osutusid sisukama motivatsioonikirja esitajad, nendest 16 on osalenud varasematel kursustel ja/või jätkuseminaridel.

Junior Rangeri kursuse töötubade läbiviijateks on kutsutud oma ala parimad asjatundjaid, kes Sepa hinnangul lisaks suurepärastele teadmistele oskavad neid ka noortele mõistetavalt edasi anda.

“Rahvusparkide loomulikuks osaks on neis elavad ja tegutsevad inimesed ning on loomulik, et meie kursustel osalevad noored on ka kohalike traditsioonide ja töövõtete vastuvõtjad ja edasikandjad.” ütles Sepp.

Kohalike traditsioonide ja töövõtete tundmaõppimiseks on varasematel aastatel Vilsandil proovitud pütinguahjus käbidega kalasuitsutamist ja lõkketoitude valmistamist, saunavihtade tegemist ja muud. Sel aastal katsutakse kätt Viki Mihkli talumuuseumi ratastemaja seina lupjamisega ning õpitakse valmistama odrajahupalle Lääne-Saaremaa moodi.

Järelkasvu koolitamine

Maris Sepp hindab Junior Rangeri kursust kõrgelt: “Kursused on väga olulised meie loodushoidjate järelkasvu koolitamisel ning kohaliku võrgustiku kujundamisel. Mida paremini noored oma kodukanti tunnevad, seda enam nad sellest hoolivad ning on tõenäoline, et soovivad ka seda hoida.”

Heites pilgu üldisemale suhtele noorte ja looduse vahel, tõdes Sepp, et mitmed uuringud on näidanud, et nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud on nutiajastul loodusest võõrdunud, ei mõista liikide omavahelisi seoseid ega oska enam looduses toime tulla. Keskkonnahariduse spetsialist peab loomulikuks, et mida ei tunta, seda kardetakse.

Sellele vaatamata usub Sepp olukorra paranemisse. “Tundub siiski, et järjest rohkem inimesi avastab tee tagasi looduse juurde, algul matka- ja õpperadadel või juhendaja toel looduses liikudes, hiljem juba omi radu käies. Ja nutiseade võib looduse tundmaõppimisel mõnikord hoopis abiks olla,” ei näinud ta tehnika ja looduse vahel vastuolu.

Kursust rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Varasematel aastatel on KIK katnud kogu kursuse maksumuse, ent kahel viimasel on osalejad pidanud maksma ka osalustasu. Selleks, et osalustasu suurus ei takistaks kellelgi kursusel osalemist, on Sepa sõnul otsitud sponsoreid. Sel aastal toetasid ettevõtmist kaks ettevõtet – OÜ MV Turvas Saaremaalt ja Palmse Mehaanikakoda OÜ Lääne-Virumaalt.

Lisaks Vilsandile korraldatakse noore looduskaitsja kursus samaaegselt veel Lahemaa, Matsalu, Karula ja Soomaa rahvuspargis.

Mai Raet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 237 korda, sh täna 1)