Põllumeheks sündinud paadiehitaja (2)

ÕHTU RANNAL: Teet koos isa Kaido Kirstuga isevalmistatud paadis Kungla sadamast neljapäeva õhtul merele minemas. MAANUS MASING

ÕHTU RANNAL: Teet koos isa Kaido Kirstuga isevalmistatud paadis Kungla sadamast neljapäeva õhtul merele minemas.
MAANUS MASING

Kuressaare ametikooli  väikelaevaehitaja lõpetaja 500-eurose stipendiumi pälvinud Teet Kirst unistas tuntud viljakasvataja pojana põllumehe elukutsest, kuid peab haritava maa puudusel leppima elus teiste väljakutsetega.

Kaks vanemat poega Olustveres põllumeheks koolitanud Kõriska küla Nuudi talu peremees Kaido Kirst tunnistab, et 300 ha suuruse haritava maaga talus toimetamiseks on neli meest liiast. Seetõttu andis ta nooremale pojale pärast Valjala põhikooli lõppu teada, et poisil oleks soovitav valida mõni muu elukutse.

Teet valis naaberkülas elava noormehe eeskujul paadiehitaja ameti ning nüüd on ta peale ametikoolis kutse omandamist igati rahul.  “Olen saanud töökoha ning töö on huvitav ja vaheldusrikas,” räägib värske koolilõpetaja. “Paadiehitus ei ole päevad läbi sama liinitöö,  vaid väljakutsed on väga erinevad,” lisas ta.

Korralik töökasvatus

Enne paadiehitajaks õppimist oli Teedu kokkupuude merega minimaalne, paadiga merele sattus ta suve jooksul kõige rohkem korra. Paadimeistri töö on viinud noore mehe aga merele sootuks lähemale. “Praegusel erialal saab jahtidega sõitmas käidud ja isegi kaatreid Soome viidud ja toodud,” rääkis Teet, kes on ka ise endale nüüdseks väikese jahi soetanud.

Teet Kirst sõnas, et tema preemiavääriliseks tunnistatud suhtumine töösse tuleneb isa eeskujust ja isalt saadud töökasvatusest. “Väikesest saadik meeldib mulle tööd teha ja võib-olla sellepärast ma ka oskan,” lausus Teet.  “Asi peab olema tehtud korralikult, pole vahet, mis tööd sa teed – siis tuleb ka tunnustus.”

Teedu tööandja, Lindvart OÜ juhatuse liige Kristjan Kana ütles, et tema on Teet Kirstu oskuste ja töökusega väga rahul. “Ega me muidu poleks temaga töösuhet alustanud,” rääkis Kana, kelle sõnul tegi Teet ettevõttes kahel aastal väga korraliku praktika. Kana sõnul on Teet saanud kodust korraliku töökasvatuse ning noore mehe töökus torkab ka kohe silma. “Tänapäeval kohtab seda üha harvem,” möönab tööandja.

Kaunis vaheldus

Noorema poja omandatud ametist tunneb rõõmu talunikust isa Kaido Kirst, kes on poja praktikatööna valminud klaasplastikust paadis käinud esimest korda elus merel ka kala püüdmas. “Kui sa lähed selle väikse paadiga kasvõi sõudes kena ilmaga merele, siis on see ikka puhkus,” räägib põllumees. “Tulla hommikul vara paadiga merele või siis päikeseloojangul – see on tõsine elamus, seda tolmuselt põllult ei saa.”

Praegu jätkab noor paadiehitaja päris kindlasti palgatöölisena, ent kui lisandub kogemusi ja oskusi, siis ei saa välistada tulevikus ka oma ettevõtte loomist.

Teedu sõnul on väga meeldiv, et paadiehitusfirma võimaldab tal kiirel viljavõtuajal kodutalus viljakoristusel ja kuivatis abiks olla. Poisikesest saati on Teedul sarnaselt vanemate vendadega käpas sisuliselt kõik, mida üks maaharija põllul masinatega teha peab oskama. Kui vanemad vennad olid Olustveres koolitarkust omandamas, kasutas isa kündmisel just Teedu abi. Ka õhtul paaditehasest koju naastes võib isa tema abi peale loota suvalisel ajal, samuti nädalavahetusel.  Parimale Kuressaare ametikooli lõpetanud saarlasest väikelaevaehitajale annab juba neljandat aastat 500-eurose stipendiumi ettevõtja Enn Meri. Stipendiumi saamise tingimusteks olid väga head erialased oskused, huvi eriala vastu ja motivatsioon õpitud valdkonnas jätkata.

Kuressaare ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab väikelaevaehitajaks õppida. 12. augustini käib sisseastumisavalduste vastuvõtt, kus õppima saab asuda päevases õppes kutsekeskharidust andvale väikelaevaehitaja erialale ning tsükliõppes laevandustehnika paigaldaja erialale.

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 097 korda, sh täna 1)