Ümarmudil – ohtlik võõras meie vetes

 

Aneth Pokk Saaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane

Aneth Pokk
Saaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane

Ümarmudil on põhjatoiduline agressiivne võõrliik, kes jõudis Eesti vetesse käesoleva sajandi alguses. Läänemerre oli arvatavasti laevade ballastvee abil leviv kala saabunud juba varem.

Eestis ei ole ümarmudila invasiivsuse kohta selget seisukohta väljendatud.

Tegelikult ei ole looduse seisukohast tähtsust, kas tegu on inimese kaasabil või iseseisvalt meile saabunud liigiga. Oluline on, kas tulnukas ohustab meie pärismaist faunat või floorat.

Agressiivne konkurent

Kui ohtlik on see meie kalafauna jaoks uus liik Saaremaa rannikumeres? Milline on ümarmudila mõju Saaremaa rannikumere vee-elustikule? Loodushuvilisena otsustasin selles selgust saada.

Tunnistan, et enne oma uurimistöö tegemist ei teadnud ma sellest kalast just kuigi palju.

Seadsin oma eesmärgiks selgitada, kuivõrd ümarmudil võib toitumissuhete kaudu mõjutada meie pärismaist vee-elustikku. Minu töö hüpotees oli: ümarmudil võib olla meie põhjakalade oluline toidukonkurent ja kudeajal hävitada ka kalamarja.

Ümarmudila algne kodupaik on Kaspia, Must, Aasovi ja Marmara meri. Esimesena jõudis ta inimese kaasabil Araali merre, arvatavasti 1950ndate lõpus.

Ümarmudilate populatsioonid maailmas suurenevad kiiresti. Eestist saadi esimene ümarmudil 2002. aastal Pärnu lahest, Saaremaa regioonist 2006. aastal.

Tegemist on põhjatoidulise kalaga, kes toitub ka öösiti ning võib elada nii riimvees, magevees kui mõõduka soolsusega merevees. Ta on paigalise eluviisiga ja kaitseb oma territooriumi agressiivselt, koeb portsjoniliselt kogu suveperioodi jooksul ja isased valvavad marja.

75 “uurimisalust”

Agressiivse kalana võib ta teisi kalu koelmult minema ajada ning samas toituda sinna koetud marjast ning maimudest.

Et selgitada, kas ümarmudil võõrliigina võib kujutada ohtu Saaremaa rannikumere vee-elustikule, analüüsisin oma uurimistöös 75 ümarmudila soole sisu, määrasin kalade pikkuse, vanuse, kaalu ja viljakuse ning toidukomponendid.

Nende näitajate järgi püüdsin välja selgitada ümarmudila kasvu ja viljakust Saaremaal ja analüüsida võõrliigi otsest ohtlikkust ja konkureerimist meie pärismaiste kaladega.

Analüüsid tegin mullu maist juulini. Kalad ostsin Kuressaare poodidest ja kalaautolt, püügikoha selgitasin müüjat küsitledes.

Minu uuritud ümarmudilad olid püütud peamiselt Liivi lahe Saaremaa-poolselt rannikult. Üks analüüsitud grupp oli püütud väljastpoolt Liivi lahte, Sõrve sääre läänekaldalt.

Kõige arvukamalt esines kalade seas nelja- ja viieaastaseid (viiesuviseid) ümarmudilaid.

Saaremaal on ümarmudilate pikkus väiksem kui mujal, isased kalad on emastest pikemad ja nende kasvukiirus on suurem. On võimalik, et Saaremaa ümbruses isased pärast kudemist ja lõimetishoolet ei hukku.

Ümarmudila kudeaeg kestab olenevalt piirkonnast aprillist septembrini. Ta on portsjoniline kudeja. Emastel ümarmudilatel on keskmiselt 300-5000 marjatera, Saaremaa ümbruses aga 200-600 tera. Eestis, nagu ka Poolas, on isaseid emastest rohkem, Mustas meres on neid võrdselt.

Saaremaa ümbruse ümarmudilate kasvu ja viljakuse näitajad ei olnud siiski  nii suured kui kirjandusandmetes lõunapoolsete piirkondade kohta on esitatud.

Sööb limuseid ja karpe

Saaremaa vetest püütud ümarmudilad toitusid peamiselt kaladest, mõningal määral limustest.

Teiste kalade marjaterad esinesid toidus kahel korral ja ühel juhul esinesid ühel kalal maos mitme erineva kala marjaterad.

See näitab, et ümarmudilad võivad olla otseseks ohuks meie pärismaistele kaladele kui ka nende järeltulevatele põlvedele.

Kõige rohkem võib ümarmudil mõjutada lesta ja emakala arvukust. Toituvad ju lest ja võõrliik mõlemad suurel määral karpidest, emakala mõnevõrra vähem.

Kuna ümarmudil toitub ka öösel, annab see neile väga suure eelise kohalike liikide ees.

Teisalt võib ümarmudil ise olla toiduks suurtele röövkaladele haugile ja tursale, temast toituvad ka kormoranid. See kala sööb ka meie vete teist võõrliiki – rändkarpi, mistõttu võib ta rändkarbi populatsiooni piirata.

Siiski võib ümarmudila kohta loetu ja minu uurimistöö tarvis tehtud analüüside põhjal järeldada, et  ümarmudil võib olla ohuks meie teistele põhjakaladele.

Mida võõraga ette võtta? Ümarmudil on mitmel pool tähtis töönduskala, eelkõige Aasovi meres. Seal kala kuivatatakse ning temast valmistatakse ka konserve. Viimaseid toodetakse ka Poolas ja neid leidub meie poelettidel.

Ümarmudilal on hele ja maitsev liha, samuti on kala arvukus suur. Seetõttu on ta oma algses elupaigas kõrgelt hinnatud.

Aastate möödudes suureneb ilmselt ka Eestis ümarmudila tarbimine.

2012. aastal tõdes Saaremaa ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Mart Mölder, et kuna looduses toimuva reguleerimisel on inimene suhteliselt abitu, tuleb leppida tõsiasjaga, et ümarmudil on lisandunud Läänemere kalastikku ning tasub hakata käsitlema teda väärtusliku söögikalana.

Nüüdseks on ümarmudil Saaremaa poelettidel sagedane müügikala. Aastaringselt on müügis Lätis toodetud erinevad ümarmudilast toodetud kalakonservid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 296 korda, sh täna 1)