Uute parvlaevade ebareaalsed ehitustähtajad olid teada (4)

TÄHTAEG LÕHKI MINEMAS: Türgis lasti 29. aprillil vette parvlaev Tiiu, mis peaks minema Hiiumaa liinile, kuid millal laev tööd alustab, ei ole täna veel selge. TS LAEVAD

TÄHTAEG LÕHKI MINEMAS: Türgis lasti 29. aprillil vette parvlaev Tiiu, mis peaks minema Hiiumaa liinile, kuid millal laev tööd alustab, ei ole täna veel selge.
TS LAEVAD

Postimees kirjutas eile, et uute parvlaevade tähtajaks valmisehitamise ebatõenäosus oli nii Tallinna Sadama toonastele juhtidele kui ka nõukogu liikmetele selge veel enne ehituslepingute sõlmimist.

Postimees näitas ajalehe käsutuses olevate AS-i Tallinna Sadam nõukogu 2013. ja 2014. aasta koosolekute protokollidele tuginedes, et laevade õigeaegsesse valmimisse pole asjaosalistest keegi uskunud juba algusest peale ja mingit üllatust praeguseks kujunenud olukorras ei ole. Ometi mindi protsessiga nui neljaks edasi ega püütudki tegelikult leida kompromissi praeguse vedajaga.

Kuigi kahtlusi oli meedias korduvalt avaldatud ka varem, selgus selle aasta mais, et Poolas ehitatavad parvlaevad, mis pidanuks oktoobrist suursaarte ja mandri vahet sõitma hakkama, jäävad hiljaks vähemalt kolm kuud. Eelmisel nädalal selgus tõsiasi, et uued laevad ei jõua õigel ajal Eestisse ka Türgi tehasest.

Postimehe avaldatud Tallinna Sadama nõukogu koosolekute protokollid heidavad laeva hanke eel toimunule uut valgust.

 17. detsembril 2013 toimunud parvlaevanduse-teemalisel arutelul palus Kalev Lillo selgitada, milline on MKM-i prognoosi kohaselt uute laevade ehitusaeg. Asekantsler Merike Saks tunnistas, et kõiki nelja laeva 2016. aasta sügiseks valmis ei saa ning ehitusaeg sõltub suuresti sellest, kas laevaehitajal on sobiv projekt olemas või tuleb hakata ka projekteerima. “Valitsuskabineti otsuse kohaselt on antud üleminekuajaks kaks aastat, vahepealsel ajal korraldame tulenevalt kujunenud olukorrast lühemaajalise operaatori hanke,” ütles Saks.

21. jaanuaril 2014 rääkis MKM-i kantsler Marika Priske, et riik on otsustanud igal juhul parvlaevateenuse osutamise mudeli 2016. aasta oktoobrist ümber korraldada, kuna olemasoleva mudeliga jätkamine ei ole riigi jaoks rahaliselt tõhus. Kalev Lillot huvitas, kas enne 2013. aasta lõppu oli Tallinna Sadamal keelatud laevade omanikega läbirääkimisi pidada. Ain Kaljurand tunnistas, et selline kokkulepe MKM-iga varemalt oli.

11. märtsil 2014 oli taas arutusel uute parvlaevade soetamine. Kaljurand tõi välja plussid juhuks, kui jätkuks koostöö SLK-ga: laevad on olemas, jätkab sama operaator, säilib senine teenuse kvaliteet, jäävad ära laevade ostmisega kaasneda võivad hankevaidlused. Uute laevade hankimise plussidena nimetas ta: lõpeb sõltuvus praamide omanikust, riik saavutab kontrolli. Ja miinustena: kallim kui SLK pakkumine, suur tõenäosus hankevaidlustuseks, mistõttu puudub ajaline kindlus uute praamide kohale jõudmises, SLK-l on parem kompetents kui Tallinna Sadamal ja operaatori vahetumisel ei pruugi säilida teenuse kvaliteet. Ta lisas: “Puudub sajaprotsendiline kindlus, et sügiseks 2016 on võimalik nelja parvlaeva valmis ehitada. See ei ole ajaliselt võimalik, kui ehitajaks on ainult üks laevaehitaja. Mitme ehitaja puhul on see ilmselt võimalik.”

9. septembril 2014 rääkis juhatuse liige Allan Kiil, et laevatehastega on suhtlemist alustatud: “Lisaks kahele hankel huvi tundnud laevaehitajale (Soomest ja Poolast) veel Korea, Hiina, Türgi ja Norra laevaehitusettevõtetega. Kuna üks laevatehas kindlasti nelja laeva tähtajaks valmis ehitada ei suuda, siis on kaalumisel ka erinevad variandid: tellida näiteks kahelt tehaselt kummaltki kaks laeva või ühelt kolm ja teiselt üks või tellida laevad kolmelt laevatehaselt.”

30. septembril 2014 tõdes AS-i Tallinna Sadam finantsjuht Marko Raid, et teadaoleva Väinamere Liinide kulubaasiga võrreldes on Tallinna Sadama kulubaas arvestatud kõrgemana, sealhulgas on suuremana kavandatud tööjõukulude osa. “Praeguse teenuse osutaja reisitasu on kütusekulust umbes kaks-kolm korda kõrgem ehk kui riik tellib rohkem reise, siis on nende tulu märkimisväärselt kõrgem ning vastupidisel juhul väheneb tulubaas rohkem, kulubaas vähem. Taolise metoodika kasutamist oma pakkumises ei pea Tallinna Sadam mõistlikuks,” selgitas Raid.

Nõukogu liige Kalev Lillo soovis teada, kui tõenäoline on risk, et kõik praamid või osa neist ei valmi tähtajaks, ja mida see kaasa toob.

“Kui tähtajaks valmivad kolm parvlaeva ja neljas valmib kevadel 2017, siis sellega on tagatud mandri ja saarte vaheline ühendus,” pakkus Allan Kiil. “Antud juhul rikuks Tallinna Sadam küll hankelepingu tingimusi ning sellega võib kaasneda teatud ulatuses leppe­trahv. Kuid riski, et kõik neli praami ei valmi tähtajaks, ajakriitilisuse tõttu täielikult välistada ei saa.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 640 korda, sh täna 1)