Auklik tee muserdab Räimaste elanikke (9)

PEETER JÜRLAU sõnul hööveldatakse teed pea igal aastal, ainult hööveldada ei olevat enam midagi.  Maanus Masing

PEETER JÜRLAU sõnul hööveldatakse teed pea igal aastal, ainult hööveldada ei olevat enam midagi.
Maanus Masing

Pihtla valla elaniku Peeter Jürlau sõnul on arusaamatu, miks ei ole siiamaani korrastatud Püha ja Räimaste vahelist teelõiku, ometi võttis vald teede korrastamiseks sel aastal ka laenu.

“Kas peab ootama, kuniks kiirabiauto rehv tee halva kvaliteedi pärast puruneb ja inimene jääb päästmata? Kas peab ootama, kuniks vabatahtliku päästja isiklik transport puruneb ja kellegi elumaja jääb päästmata? Kas minu vallas elatud seitse aastat ei ole vallale isegi nii palju sisse toonud, et oleks teeparanduseks mõne kruusakoorma saanud? Miks võtab vald vallaelanike esindajana laenu, aga elanikule ei pöörata vähimatki tähelepanu?” kõlasid Räimaste küla elaniku Peeter Jürlau küsimused.

Teed hööveldatakse tema sõnul pea igal aastal, ainult hööveldada ei olevat enam midagi, lisaks on tee aluskatte kivid juba väljas, teekate ise lükatud teepervele, mis on põhiteest kuni 20 cm kõrgem.

“Selline olukord on kestnud juba aastaid ja paremuse poole ei ole mitte midagi liikunud,” tundis ta pahameelt valla tegematajätmiste üle.

“Oleks ebaõiglane jätta ütlemata, et ülejäänud teeosa Püha surnuaia ristist kuni Räimasteni ei ole üldse parandatud. Seda on tehtud paaril korral, kui inimesed ei saanud surnuaia juures autodega enam ringigi pöörata, sest oht oli täiesti ära vajuda ja lõplikult kinni jääda. Jalgratturitel oli oht teel nii kinni jääda, et puhaste jalanõude ja riietega jäämine nõudis suurt tasakaalu hoidmise oskust,” rääkis Jürlau, lisades, et teed on siledaks lükatud peaaegu igal aastal paar korda. Vahele jäi üks kord, kui elanikud ise selle ära keelasid.

Tema sõnul on teesse tekkinud augud kõik teravate servadega ja sügavad ning mõjuvad sõidukitele laastavalt. “Eriti saavad vatti auto vedrustus ja igasugused plastikpuksid. Võiks ju mõelda, et sõida siis aukudest mööda, aga võin kinnitada, et see pole võimalik, kuna tee on lõikudena auke täis terves laiuses,” rääkis Peeter Jürlau.

Viimane piisk karikasse oli valla võetud laen, millest 100 000 eurot oli mõeldud teederemondiks. Siiski ei ole Räimasteni viival teel kivigi liigutatud.

Peeter Jürlau sõnul on Räimaste elanikud ka ise vallavanema poole pöördunud: “Helistasime ja küsisime, kas meie teed ka plaanitakse remontida. Oli ju selleks laenu võetud. Vastus: “Me ootame, kuniks mets Räimastest välja veetakse, aga kui te just räägite, et asi nii hull, eks me peame siis midagi tegema.” Ja ennäe imet, tehtigi – 15. septembril höövel nagu kõpsti jälle peal!”

Peeter Jürlau sõnul ei tea vald isegi seda, mitu perekonda Räimaste külas elab. Volikogu istungil arvati neid olevat kolm, kuid tegelikult on peresid viis, suvel kuus. Igapäevaselt kasutab teed kaks korda päevas vähemalt kümme autot, lisaks veel Räimaste surnuaia külastajad. Elanikes tekitab meelehärmi, et ükski ametnik ei ole huvi tundnud perekondade käekäigu vastu ning ignoreeritakse asjaolu, et kõnealune teelõik on tihedalt kasutatav.

Pihtla vallavanema Jüri Saare sõnul on vald probleemidest teadlik ning seda, milliseid teid remontida, otsustab volikogu. “Loomulik, et kõik tahavad kohe mustkatet peale, aga usaldan siinkohal arengukomisjoni otsuseid. Kuna tegu on ka metsa väljaveoks kasutatava teega, oleme pidevalt seisnud silmitsi probleemiga, kuidas seda teed kaitsta,” sõnas ta.

Vallavanem lisas, et kindlasti jõuab järg ka Räimaste teeni, ehk juba tuleval aastal. Otsuste langetamine on aga demokraatlik protsess ja otsused võtab vastu komisjon.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 882 korda, sh täna 1)