Milliseid sotsiaalteenuseid vajavad Orissaare valla eakad

Orissaare valla eakate olukorrast ülevaate saamiseks viidi tänavu suvel läbi ankeetküsitlus. Selles keskenduti teabe kogumisele eakatele osutatavate sotsiaalteenuste ja nendega rahulolu ning teenuste arendamise vajaduse kohta.

Ankeedis esitati 18 küsimust vastusevariantidega, millest vastaja valis talle enam sobivad, samuti oli igal vastajal võimalus küsimustele ka vabalt vastata, neid kommenteerida ning küsitluse lõpus teha ettepanekuid. Küsitlus viidi läbi vallavalitsuse initsiatiivil ning tulemused on sisendiks Orissaare valla sotsiaalhoolekandelise abi ja teenuste arendamiseks.

Väljastati 200 ankeeti ja need jagati proportsionaalselt elanike arvu järgi: 100 ankeeti alevikus, kuna umbes pool valla elanikest elab alevikus, ja 100 ankeeti külades. Siinkohal tänusõnad vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni inimestele, kelle abiga said ankeedid jagatud.

Küsitlusele vastajad

Ankeetküsitlusele vastas 45 inimest, kellest naisi oli 34 (76%) ja mehi 11 (24%). Neist 41% olid 75–80-aastased ja 19% vanemad kui 80 aastat. Suurem osa (70%) küsitlusele vastanutest elab Orissaare alevikus või selle lähiümbruses. Enim leibkondi oli ühe (53%) ja kahe liikmega (33%).

Küsitluse tulemused

Küsitlusest selgus, et oma majanduslikku toimetulekut hindas väga heaks 2%, heaks 12% ja rahuldavaks 81% vastanutest. Seda toetavad ennekõike laste ja leibkonnaliikmete materiaalne toetus ning mõnel juhul ka tööalane sissetulek. 5% pidas oma majanduslikku olukorda mitterahuldavaks. Põhjustena nimetati väikest pensioni, samuti suuri kulutusi eluasemele, ravimitele, toidule.

Tervisliku seisundi hindasid vastajad enim rahuldavaks (70%) , heaks 16%  ja mitterahuldavaks 14%. Tervisprobleemidena nimetati erinevate krooniliste ja raske kuluga haiguste põdemist. Positiivse poole pealt tuli välja, et paljud eakad viljelevad tervislikke eluviise ja ennetavad sellega tõsiste haiguste tekkimist. 47% vastanutest tegeleb eesmärgipärase liikumisega (kepikõnd, kõnd, ratas, võimlemine, ujumine vms) igapäevaselt ja 32% vastajaist teeb seda vähemasti kord nädalas või mõned korrad kuus. Ainult 21% märkis, et ei liigu eesmärgipäraselt üldse.

Uurisime, millega tegelevad eakad igapäevaselt. Selgus, et ülekaalukas osa (90%) vastanutest vaatab televiisorit ja kuulab raadiot, 83% loeb igapäevaselt ajalehti ja 24% leiab aega lugeda raamatuid. Pooled vastanutest (51%) suhtlevad eakaaslastega igapäevaselt või vähemasti kord nädalas.

Rõõmustav on, et lastelastega leiab aega tegeleda igapäevaselt või mõned korrad kuus 62% vastanutest ning 48% teeb suuremal või vähemal määral käsitööd. Kultuuriüritustest võtab mõni kord aastas osa 31% ja mõni kord kuus 9% vastanutest. Ning kuna oma tervisliku seisundi hindas suurem osa vastanuist heaks või rahuldavaks, siis teevad eakad igapäevaselt või hooajati ka aiatöid (64%).

40% vastanutest võtab aktiivselt osa seltsingute, isetegevusringide ja ühingute tegevusest, mis annab positiivse teadmise, et meie eakad on aktiivsed ja toimekad.

Sotsiaalteenuste kasutamine, nendega rahulolu ja arenguvajadused

Orissaare valla pakutavaid sotsiaalteenuseid on kasutanud 58% vastanutest. Kõige enam (15%) abi asjaajamisel ja võrdselt 11% transporditeenust ja abivahenditeenust. Kokku nimetati10 erinevat teenust, mida on tarbitud, ning üldjuhul olid vastanud teenustega rahul. 25% vastanutest ei olnud pakutavaid teenuseid kasutanud.

17% vastanutest on osalenud eakatele korraldatud ühisüritustel.

Lähtudes küsitluse eesmärgist, uurisime eakatelt, milliseid teenuseid vajaksid nad tulevikus, et säilitada toimetulek igapäevaelus, ning kas ja millisel määral on neil võimalik teenuse eest tasuda. Selgus, et kõige enam (49%) vajatakse transporditeenust. 14% vajaks toidu koju toomist ja 12% koduteenust.

Märgitud oli veel isikliku abistaja teenust, intervallhooldust, eluasemeteenust, päevakeskuse teenust, häirenuputeenust. Täishinna eelpool nimetatud   teenuste eest oli valmis tasuma 8, osalist hinda 13 ja üldse ei olnud nõus tasuma 4 vastajat. Tugiteenustest vajatakse enam koristusteenust (akendepesu), abi aiatöödel, küttepuude ladustamisel, remonttöödel, põetust, saatjateenust, sooja toidu koju toomist. Nende teenuste eest oli nõus tasuma 16 vastajat.

Kuna küsitluse üks eesmärke oli ka välja selgitada eakate päevakeskuse loomise vajadus, siis selgus küsitlusest, et päevakeskust peab vajalikuks 29% vastanutest, ülejäänud vastajad arvasid, et nad ei osaleks päevakeskuse tegevuses.

Märgiti ka mitmeid põhjusi, mis takistab osalemist: 14 inimest mainis takistusena tervislikku seisundit, 8 inimest pikka maad kodust päevakeskusesse ja 4 inimesel olid põhjused erinevad. Päevakeskuselt oodatakse järgmisi tegevusi: 23% soovis nõustamist (juriidilist, psühholoogilist jms), pea võrdselt järgnesid juhendamine, juuksuriteenus, huvitegevus, seltskondlikud tegevused, duši kasutamine, ajakirjanduse lugemine, pesupesemine, koolitused.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oma majandusliku toimetuleku hindas heaks ja rahuldavaks 95% vastanutest. Tervislikku seisundit hinnati enim rahuldavaks (70%) ja heaks (16%). Eelpool toodust võib järeldada, et valdav osa küsitlusele vastanutest on oma eluga ja valla pakutavate teenustega rahul. Ilmselgelt on rahuldav tervis ja toimetulek põhjus, miks iga neljas ei olnud kasutanud valla pakutavaid teenuseid ja abi ning enamasti ei osatud ka märkida, milliseid teenuseid edaspidi vajatakse.

Vallavalitsus tänab kõiki vastajaid. Murede ja küsimustega pöörduge vallamajja.

Aina Sepp-Teevet, sotsiaalnõunik

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)