Kuressaare Veevärk kavandab eurorahaga uusi investeeringuid

PALJU TEHTUD, PALJU TEHA: Ain Saaremäeli sõnul on Kuressaare piirkond Saaremaal ainus reoveekogumisala, millele on võimalik fondist raha küsida. MAANUS MASING

PALJU TEHTUD, PALJU TEHA: Ain Saaremäeli sõnul on Kuressaare piirkond Saaremaal ainus reoveekogumisala, millele on võimalik fondist raha küsida.
MAANUS MASING

Kuressaare Veevärk plaanib lähiaastatel uuendada Kuressaare linna reoveekogumisala veevarustuse-kanalisatsioonisüsteeme.

Ettevõtte juhatuse liikme Ain Saaremäeli sõnul plaanib ettevõte lähikuudel esitada keskkonnaministeeriumi kaudu investeeringutaotluse veemajandustaristu arendamise meetmesse, mida rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Nimekiri koostamisel

Ta ei osanud veel öelda, kui palju on plaanis raha küsida, sest tehtavate tööde mahtu alles hinnatakse. “Võib-olla kuu aja pärast oskan täpsemalt öelda, kui tehtavate tööde nimekiri on koos. Kuressaare piirkond on Saaremaal ainuke reoveekogumisala, millele on võimalik fondist raha küsida,” lisas Saaremäel.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming ütles, et kuigi juba alanud eurotoetuste perioodil jätkab ministeerium veemajanduse arendamist, on selleks kindlad nõuded, millest lähtutakse.

Perioodi 2014–2020 veemajandustaristu meetme tingimused on eelmise perioodiga võrreldes täpsustunud. Põhjuseks asjaolu, et see on viimane Euroopa Liidu rahastus selles valdkonnas, vahendid on piiratud ning eesmärk on saavutada vastavus Euroopa Komisjoni asulareovee puhastamise ja joogivee direktiiviga.

See on põhjus, miks on sätestatud prioriteedid ja piirangud erinevat liiki tegevuste rahastamisel. “Tervikuna peame jätkusuutliku vee-ettevõtluse huvides leidma võimalused väljuda toetuste saamise perioodist ja jõudma isemajandavasse perioodi käesoleva rahastusperioodi lõpuks ehk aastaks 2023,” selgitas Tooming.

Saaremäeli hinnangul sai eelmisel perioodil Kuressaares üsna palju tehtud just joogiveemajanduse ja ühiskanalisatsiooni uuendamiseks. Kokku ehitati ja rekonstrueeriti Saaremaal üheksa aasta jooksul 17 kilomeetrit joogiveetorustikku, 5,2 kilomeetrit kanalisatsioonisüsteeme ja reoveepuhasteid.

Selleks kulus Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kokku pea 4,8 miljonit eurot.

Tooming ütles, et mainitud perioodil sai keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastamisel üle 300 000 inimese üle Eesti kvaliteetse joogivee ja üle 50 000 inimese võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Lisaks ulatuslikele vee- ja kanalisatsiooniprojektidele sai Saaremaa mõlemast fondist veel 4,1 miljonit eurot keskkonna arendamiseks.

Kokku tuli Saaremaale 2007–2015 aastate jooksul 8,9 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.

Arendamine jätkub

Juba alanud eurotoetuste perioodil ehk aastatel 2014–2020 jätkab keskkonnaministeerium veemajanduse arendamist. Ministeeriumi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Külli Tammur ütles, et plaan on eraldada 144 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendeid, parandamaks jätkuvalt nii joogivee kvaliteeti kui ka nõuetekohase reovee kogumist. Üks prioriteetidest on parandada ettevõtete konkurentsivõimet, tõstes nende ressursisäästlikkust.

Selleks suunatakse järgmise seitsme aasta jooksul 111 miljonit eurot ettevõtete innovatsiooniliste lahenduste kasutuselevõtuks, et parandada ettevõtete tootmise efektiivsust.

Samuti on tähelepanu all jäätmete korduvkasutuseks ettevalmistamine ja taaskasutus, saastunud alade korrastamine, kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ja taastamine.


SENI ON TEHTUD

  • Aastatel 2007–2013 tuli Euroopa Regionaalarengufondist ja Euroopa Ühtekuuluvusfondist raha Saaremaale järgmiselt:
  • kõige suurem summa – 4,7 miljonit eurot – läks veemajanduse parandamisele ja arendamisele Kuressaares;
  • prügimajanduse korrastamisele ehk Neemi prügila ja Kudjape prügila sulgemisele kulus 1,7 miljonit eurot;
  • Saaremaa teadus- ja huvikooli keskkonnahariduskeskuse väljaehitamisele kulus 1,7 miljonit eurot; rannaniitude, poollooduslike koosluste ja puisniitude korrastamisele läks 1,2 miljonit eurot.

Kristiina Herodes

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 493 korda, sh täna 1)