LUGEJA KÜSIB (3)

Käisin tervisekontrollis. Arst ütles, et minu nägemisteravus on langenud ja mul on kuvariga töötamiseks vaja prille. Lugesin seadusest, et kui töötaja nägemine on halvenenud, peab tööandja ostma talle prillid või hüvitama nende maksumuse. Tööandja ütles, et prillide maksumus hüvitatakse 50 euro ulatuses. Prillid maksavad aga palju rohkem. Kas tööandja võib maksta prillide eest ainult 50 eurot?

Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi valitsuse määrus ütleb, et vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale peab tööandja korraldama tervisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemist. Töötaja tuleb saata kontrolli nii sagedasti, kui seda on konkreetsele töötajale määranud töötervishoiuarst või silmaarst, ent mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või kui töötaja kurdab, et nägemine on kuvariga töötamise tõttu halvenenud.

Kui tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja arstitõendi alusel hankima töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Sagedasti lepitakse kokku, et töötaja hangib endale prillid ja tööandja hüvitab nende maksumuse. Kuidas prillide maksumust täpsemalt hüvitatakse, määrab tööandja ettevõtte sisekorraga (näiteks maksimaalne hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele vmt). Hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik prillid soetada.

Kui töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma. Näiteks soovib töötaja prille, mis maksavad paarsada eurot, aga tööandja on hüvituseks ette näinud 50 eurot (mille eest saaks osta lihtsad prillid). Siis peab töötaja puuduva osa ise juurde maksma või leppima tööandja poolt hüvitatava summa eest saadavate prillidega.

Kui hüvituse ulatuses ei ole võimalik ka kõige lihtsamaid prille osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitus on liiga väike, ja põhjendada, miks nimetatud summa eest prille osta ei saa. Näiteks võiks ära tuua tavaliste lihtsate prillide hinnad erinevates prillipoodides.

Arvestada tuleb ka seda, et kui kuvariga töötamiseks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 660 korda, sh täna 1)