VILJELUSVÕISTLUS: saarlaste saagid paremate hulgas!

ESIMEST KORDA VÕISTLUSTEL: Leisi valla noor viljakasvataja Martin Salu pakkus konkurentsi rapsipõlluga.  VILJELUSVOISTLUS.EE

ESIMEST KORDA VÕISTLUSTEL: Leisi valla noor viljakasvataja Martin Salu pakkus konkurentsi rapsipõlluga.
VILJELUSVOISTLUS.EE

Mandri-Eesti ilmastikuvingerpussid mängisid tänavusel viljelusvõistlusel taaskord kaardid kätte Saaremaa viljakasvatajatele, kelle kõik sooritused saagikuse arvestuses krooniti poodiumikohaga.                  

Viljelusvõistluste veteran Kaido Kirst Valjala vallast oli sel aastal võistlustules odra ja nisu arvestuses ning esimest korda võistlustel osalenud Leisi valla noor viljakasvataja Martin Salu pakkus konkurentsi rapsipõlluga.

Kaido Kirstu 11 ha suuruselt odrapõllult (sort “Montoya”) saadud 7,6 t/ha jäi napilt alla viljelusvõistluste debütandile Erik Paalmanile Põlvamaalt, kelle talioder andis 7,7 t/ha. Kolmanda koha sai varase odraga Pille Nugis Viljandimaalt (5,0 t/ha).

Ka nisusaagiga pidi Kaido Kirst (8,5 t/ha) napilt alla vanduma just Erik Paalmanile (8,6 t/ha), jäädes koos Eestis kõige enam saagirekordeid saanud Põlvamaa viljakasvataja Erki Oidermaaga jagama 2.–3. kohta.

Rapsi arvestuses tuli tänavu võitjaks Avo Samarüütel Tartumaalt (4,6 t/ha). Järgnes Erki Oidermaa Põlvamaalt, kes sai 4,4 t/ha. Meie Martin Salu ja Henry Tammann Ida-Virumaalt ainsana jagasid võrdse tulemusega (4,3 t/ha) kolmandat kohta. Püsima jäi Kaido Kirstu 2009. aastast pärinev suvirapsi saagirekord 3,7 t/ha. Parima suvirapsi saagi kasvatas seekord Anneli Tihu – 3,1 t/ha.

Viljelusvõistluste üks eestvedajaid, Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et kuna põldoa- ja tritikupõlde pakuti mõlemaid välja vaid üks, ei saanud neid võistlusele registreerida.

“Sellest on tõsiselt kahju, kuna Saaremaal väljapakutud tritikupõld olevat andnud saagi 11 t/ha, kuid tulemus jäi võistluse reeglite kohaselt fikseerimata,” rääkis Ameerikas. Kehtiv tritiku saagikuserekord on 7,8 t/ha.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos on sel aastal reegliks see, et ei võistelda üksnes kõrgeima saagikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuulutatakse välja kolme näitaja kokkuvõttes, teatas Ameerikas. Arvesse võetakse kultuuri saagikust, saagi kvaliteeti ja põllu tulukust. Saagi kvaliteeti võrreldakse Saku põllumajandusuuringute keskuse labori analüüside alusel ning põllu tulukust hinnatakse kasutatud agrotehnika ja toodete põhjal. Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtted ning iga kultuuri võitja tuuakse välja lõpukonverentsil 29. novembril Paide kultuurikeskuses.

Taimekasvatusaasta 2016 oli keeruline, mida näitab ka võistluse suur katkestajate hulk: kevadel registreeriti 44 põldu ning lõpptabelisse jõudis 32 tulemust. Osaliselt kindlasti ka selle tõttu, et eelmisel aastal olid rekordkõrged saagid ning nüüd tundusid põllud võistlusel osalemiseks mitte kõige paremad olevat, rääkis Margus Ameerikas.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 402 korda, sh täna 1)