Elu Sõmera külas

kylakaart-somera

Mis annab jõu võtta käsile asju, mis kasuks kõigile? Kuidas sa loobud ideaalidest, lootusest ja usust, et sinu lähikondlased on paremaks muutumas? Aga nii on ja üllatud.

Meie 21 majapidamisega Sõmera külas püüab pilku tegelemine koduõue hoonetega. Vanas, kuid renoveeritud ja soojustatud taluhoones toimib maaküte. Paaris õues kerkivad elumajad, kus saab mõnusalt suve veeta või olla kohal, kui päris uue kodu ehitus pihta hakkab. Rehielamul on uuendatud rookatuse hari ja see peab nüüd pikalt säilima. Vana eterniit maha ning läikiv plekk-katus ja laudseinad on suvekodu kohe nägusamaks teinud. Saunad, basseinid juba olemas ning vundament uue hoone jaoks valatud. Mõnus on sellest silmadega osa saada, kopsimist ja sae vingumist kuulda. Iga tunniga muutub midagi. Inimesed tegutsevad ja ei stressa.

Õunauputust aitasid leevendada peale hoidiste ja mahla tegemiste ning kitsede, hirvede “korje” ka Leisi kokkuostjad. Tehakse mahla ja toormahl kõlbas veini kääritamiseks. Õunad on sel aastal eriliselt suured ja maitsvad. Kahju olnuks neid metsa vedada. Omakasvatatud toit salves ja mida liiga palju sai, seda on jagatud ja jagatakse. Kuhu sa paned 25 kõrvitsat? Seemned idanesid, ülejäänu eest hoolitses Looja.

Aiast saime lilleilu, toidu ja praktiliselt kõik terve olemiseks. Juba hommikul pistsin põske salvei või sidrunvääniku lehe. Saialillesalv valutavale puusale, kuldvuntsitõmmis vererõhku kontrollima. Kasutan vähemalt 20 erinevat maitse- ja ravimtaime vaheldumisi ning toit viib keele alla ja haigused hoiavad eemale. Soovitan kõigile. Muidugi on vaja tarku raamatuid lapata. Nimetan Aive Luigela, Aili Paju, Selma Teesalu ja paljude teiste kirjutisi, lisa internetist ja vää- rikate ülikoolist, kus oi-oi kui palju vajalikku ja põnevat.

Külas on paras jagu parimais aastais mehi-naisi, lastest, eakatest rääkimata. Kõik kaheksa meest, keda telefonitsi kätte sain, tulid külaväljakule kokku, et nõu pidada, kuidas paigaldada uus külakaardiga teadetetahvel. Vana oli 10 aasta jooksul loetamatuks muutunud, ja uusi kodusid on ka juurde tulnud.

Tuulikuaed võrkpalliväljakuga tahtis viimast niitmist. Kaks platsil puhkavat noorhärrat olid lahkelt nõus hoiuruumi seinu värvima, kui me nad Tuulikuaiast avastasime. Niuhti oli sein ka redelit abiks võttes räästa alt üle maalitud. Aitäh!

Hoiuruumi ukse lukustasime. Mitmel korral tuli maja ümbert ja ka seest, kus oli isegi lõke laual põlenud, koristada võõ- raste piduliste laga. Kuidas mõistust pähe panna, et see sinna ka jääks? See on elu pahupool, mida ei tahaks näha. Külale on hädasti uut “pead” vaja, kes toimetaks nende küla värkidega. Praegune kü- lavanem on end tühjaks pigistanud ja ei jaksa enam. Juhtoinaks, nagu üks külamees arvas, peaks keegi ikka olema. Asju, mis kõigi jaoks, jagub.

Saame “jumalamuidu” oma väikses külas siiralt rõõ- mustada iga uue päeva üle, mis antud. Kui kergelt see võib kaduda. Lein ja kaotusvalu puudutas sel suvel kaht kodu. Palume meelekindlust ja vastupidavust peredesse.

Rõõm on kooli- ja lasteaialastest. Väga tubli järelpõlv on üle pika aja jälle olemas.

Aime Haamer, Sõmera küla külavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)